Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vancouveri olümpiamängud 2010 - sarnased materjalid

mpiam, ngud, taliol, vancouver, vancouveri, lipp, istlus, medalid, kanada, andorra, vanarooma, timo, sirli, kadri, roland, rand, kauri, tiiu, viks, viigipuu, saue, tantsus, kokk, kein, aivar, algo, maskotid, bosnia, columbia, miga, lumeinimene, sveits, rohula, pahv, martinson, spordiajakirjanikud, rtsil, murdmaasuusatamine, iluuisutamine, pped, esik
thumbnail
14
doc

VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010

Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped

Sport
1 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Referaat: Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel.

.......................................................................................12 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 13 2 Sissejuhatus 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata.

Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Vancouveri taliolümpiamängud

Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA ­ 37 2. Saksamaa ­ 30 3. Kanada ­ 26

Informaatika
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taliolümpiamängud 2010 Vancouveris

Tatjana Mannima 15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba) 44. Tatjana Mannima. Kristina Smigun-Vähi katkestas . Kaija Udras katkestas 30 km klassikastiilis ühisstardist 28 Kristina Smigun-Vähi 42. Tatjana Mannima Mäesuusatamine MEHED Slaalom Deyvid Oprja - katkestas Suurslaalom 66. Deyvid Oprja NAISED Slaalom 42. Tiiu Nurmberg OLÜMPIAALAD: Bobisõit Curling Iluuisutamine Jäähoki ­ Kanada, Usa, Soome. Naised: Kanada, Rootsi, Usa. Kahevõistlus Kelgutamine Kiiruisutamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Lühirajauisutamine Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Skeleton Suusahüpped Vigursuusatamine Koht Riik Kokku 1. Kanada 14 7 5 25 2. Saksamaa 10 13 7 30 3. USA 9 15 13 36 Sportane Riik Ala Kokku

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vancouver 2010

............................................................................. 1 Avatseremoonia............................................................................................................. 2 Maskotid.........................................................................................................................2 Medalite kirjeldus............................................................................................................2 Tublimad sportlased ja medalid.........................................................................................3 Edukamad sportlased.................................................................................................... 3 Medalitabel..................................................................................................................... 4 Eesti koondis......................................................................................................................6

Sport/kehaline kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Olümpialipp- on valge, ilma ääristuseta põhjaga plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad. Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis. Olümpiadeviis on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini"). See väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt.

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Taliolümpiamängud Torino 2006

Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jääh

Sport
2 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

pronksmedalile ja Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. Moskva 19. Juuli ­ 3. August 1980 Olümpiamängude purjeregatt toimus 20. juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas. Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani boikoteerisid olümpiamänge: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Argentina, Bahrein, Bermuda, Filipiinid, Hiina, Honduras, Gambia, Hongkong, Indoneesia, Lääne-Saksamaa, Saudi Araabia, Iisrael, Kaimanisaared, Kanada, Kenya, Liechtenstein, Malaisia, Malawi, Mauritaania, Pakistan, Paraguay, Singapur, Tai, Tuneesia, Türgi ja Uruguay. Los Angeles 28. Juuli ­ 12. August 1984 Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia Brüssel, Montreal, Teheran ja Er-Riad (Saudi Araabia). Ametliku tähtaja (31.10.1977) lõppedes oli siiski jäänud ainsaks kandideerijaks Los Angeles. Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu 18. mail 1978. aastal Ateenas ROK-i 80. istungjärgul

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Olümpiamängud

o 1928 Sankt Moritz o 1980 Lake Placid o 1932 Lake Placid o 1984 Sarajevo o 1936 Garmisch-Partenkirchen o 1988 Calgary o 1948 Sankt Moritz o 1992 Albertville o 1952 Oslo o 1994 Lillehammer o 1956 Cortina d'Ampezzo o 1998 Nagano o 1960 Squaw Valley o 2002 Salt Lake city o 1964 Innsbruck o 2006 Torino o 1968 Grenoble o 2010 Vancouver o 1972 Sapporo o 2014 Sotsi 7

Kehaline kasvatus
97 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Olümpiamängud

Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamän

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Suveolümpiamängud 1920-1936

Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja v

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Londoni Olümpiamängud 2012

Tallinna Kunstigümnaasium Londoni Olümpiamängud 2012 Referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Tiiu Vändrik Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus : lehekülg Eestlased olümpial: lehekülg Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg Natuke numbreid: lehekülg Kasutatud allikad: lehekülg SISSEJUHATUS Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Kreeka olümpiamängud

Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja roheline -

Kehaline kasvatus
47 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Vana- Kreeka olümpiamängud

Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega? Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis Sarnasused? Autasustati inimesi pärgadega. Enamus alad on samad nt maadlemine, kettaheide, odavise, kaugushüpe jne... Erinevused? Nüüd on ratsutamine Olümpia mängudel. Praegu kestavad Olümpiamängud 2 nädalat, Enne kestsid 4 päeva. Olümpiat peetakse iga nelja aasta järel. Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Olümpiamängud

Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Moskva olümpiamängud 1980

Moskvas toimuvatel olümpiamängudel. Nõukogude Liidu vägede sissetungimise tõttu 1979. aasta detsembris lubas USA president Jimmy Carter võistlusi boikoteerida, kui NSVL ei vii oma vägesid Afganistanist 20. Veebruariks 1980 välja. NSVL seda nõudmist ei täitnud ning kuulutas 21. märtsil välja boikoti. 4 Veel mitmed riigid otsustasid käituda Ühendriikide eeskujul, seal hulgas Jaapan, Lääne- Saksamaa, Hiina, Kanada ja Filipiinid. Osa riike nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kreeka pooldasid boikotti, kuid lubasid oma sportlastel osaleda, kui nad just soovivad. Nende esindus oligi tavalisest väiksem. Avamis- ja lõpetamistseremoonial ei olnud 16 riigi esindajad oma riigi lipu, vaid olümpia lipu all ning olümpiamängude hümn asendas autasutamistel riikide hümne, keda võistlejad esindasid. See boikott põhjustas omakorda järgmise boikoti, mille eesotsas oli NSVL. 1.4. Avatseremoonia

Uurimustöö
10 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Pekingi olümpiamängud

8 Jaapan 9 6 10 25 9 Itaalia 8 10 10 28 10 Prantsusmaa 7 16 17 40 11 Ukraina 7 5 15 27 12 Holland 7 5 4 16 13 Jamaika 6 3 2 11 14 Hispaania 5 10 3 18 15 Kenya 5 5 4 14 16 Valgevene 4 5 10 19 17 Rumeenia 4 1 3 8 18 Etioopia 4 1 2 7 19 Kanada 3 9 6 18 20 Poola 3 6 1 10 21 Ungari 3 5 2 10 22 Norra 3 5 2 10 23 Brasiilia 3 4 8 15 24 Tšehhi 3 3 0 6 25 Slovakkia 3 2 1 6 26 Uus-Meremaa 3 1 5 9 27 Gruusia 3 0 3 6 28 Kuuba 2 11 11 24 29 Kasahstan 2 4 7 13 30 Taani 2 2 3 7

Sport/kehaline kasvatus
33 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Olümpiamängud

Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. aastal. Muusika kirjutas Spyros Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Ametlikuks hümniks kinnitati ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiarõngad Sinine ­ Euroopa Kollane ­ Aasia Must ­ Aafrika Roheline ­ Austraalia Punane - Ameerika Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis. Esmakordselt heisati 5. aprillil 1914 Aleksandrias. Ametlikult heisati lipp esmakordselt 1920. aasta. suveolümpiamängudel Antverpenis. Olümpiatuli... ...on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Esmakordselt põles

Algoritmid ja andmestruktuurid
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antiikolümpiamängud

ANTIIK OLÜMPIAMÄNGUD Praegusel ajal on olümpiamängud suurimad rahvusvahelised spordivõistlused. Ka praegu peetakse olümpiamänge iga nelja aasta tagant. Mängude vahelist ajavahemikku nimetati olümpiaadiks. Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Sportlase

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Olümpiamängud

Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 1859­1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded spor

Sport
3 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiikolümpiamängud

Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse,

Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Kreeka olümpiamängud

Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...............................................................................................................................

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Olümpiamängud 12. klass

- rahvusvaheline sõprus, solidaarsus, aus mäng. 7. Kirjelda olümpiamängude sümboolikat - olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast, mis on ühe- või mitmevärvilised. Olümpiarõngaste värvid tähistavad viit kontinenti: sinine Euroopat, must Aafrikat, punane Ameerikat, kollane Aasiat ja roheline Austraaliat. Olümpiarõngad moodusavad võrdhaarse trapetsi kuju. - olümpialipp on valgel taustal 3x2m mõõtmetega lipp, mille keskel asub olümpiasümbol ehk olümpiarõngad. - olümpiadeviis on ,,Citius. Altius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid.

Kehaline kasvatus
9 allalaadimist
thumbnail
12
sxi

Olümpiamängud

Olümpiamängud Kehaline kasvatus Maili Jaaska 8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala ­ staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale j

Kehaline kasvatus
26 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Olümpiamängud

Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? Niikaua kui inimene elab,

Kultuurilugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anitiikaja olümpiamängud

Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Olümpiamängud

Olümpialipul on valge ilma ääristuseta põhi, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. a Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esimest korda heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. a PanEgiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914.a juunis Pariisis kogunenud VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esimest korda 1920. a Antverpenis. Olümpiadeviis on ladinakeelne citius, altius, fortius (eesti keeles 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini'). See väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga

Sport
4 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

Straussi teoste hulgast. · Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja ­embleem Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja ­embleem on Rok-I ainuomand. Olümpialipp valmistati 1913. a. Priisis. Valgel põhjal on olümpiasümbol ­ 5 omavahel põimuvat rõngast (joonis 1). Orginaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. a. olümpiamängude taasünni 20. aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. a. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. a. Belgia olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge korraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-I presidendile, kes annab selle oma korda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja peastaadionil kesksel kohal. Pärast olümpiamänge jääb lipp neljaks aastaks mänge korraldanud linna kätte hoiule. Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-le 1952. a

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Olümpiamängud

Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides ­ nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olümpiamängud

Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides ­ nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohas

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vancouver 2010

skiing have earned a permanent spot on the Olympic programme. The first Winter Olympics were held in Chamonix, France in 1924. Many countries have played home to the Winter Olympics. France has been host to the Games three times. The United States has hosted the Games four times, more than any other country. Several countries including Italy, Japan, Austria and Norway have hosted the Games twice. The next host city will be Vancouver, Canada in 2010. This will be the second time the Games will be held in Canada.The Games will then be hosted by Sochi, Russia in 2014. This will be the first time that Russia has hosted a Winter Olympic Games. Vancouver is a coastal city located in the Lo wer Mainland of Britis Country : Canada h Columbia, Canada. It is nam ed for

Inglise keel
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia võitjad on Kristina Smigun-Vähi 2 kuldmedalit, Andrus Veerpalu 2 kuldmedalit. Suveolümpia võitjad on Gerd Kanter 1 kuldmedal, Erki Nool 1 kuldmedal ja Erika Salumäe 1 kuldmedal. Olümpia medalid on võidetud viielt erinevalt olümpiamängudelt Barcelona 1992, Sydney 2000, Salt Lake City 2002, Torino 2006 ja Peking 2008.4 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu Antiikolümpia ehk nüüdisaegsed olümpiamängud olid Vana-Kreeka suured religioonsed pidustused Olümpias hiljemalt 776 eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Neid mänge peeti Kreeka peajumala taeva- ja äikesejumala auks kelleks oli Zeus

Sport
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial

Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse ­ kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni. «Viimased kaks päeva oli ainult puhas keskendumine

Kehaline kasvatus
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun