EESTI KESKAEG
Keskaja Liivima ajaloo allikad kirjutatud põhiliselt ladina keeles (asjaajamise keel kuni 14. saj Liivimaal), tegu on
ladina keele keskaja variandiga. Teiseks põhiliseks keeleks oli kesk-alam-saksa keel (Hansa linnade asjaajamise keel,
mis tänapäevaks on elava keelena peaaegu välja surnud, tegelikult lähedasem tänapäeva hollandi keelele). Saksa Ordu
Preisimaa haru sisemine asjaajamise keel oli ülem-saksa keel, sealt Liivimaale saadetid dokumendid on kesk-
ülemsaksa keel. Vanavenekeelne dokumentatsioon selle eri variantides, olgu tegu Novgorodi poolse keelega jne. Eesti
keelseid dokumente keskajast ei ole, mõni üksik asi välja arvata (vande ja palvetekstid). Need dokumendid ise on
võimalik jagada mitmel erineval viisil, tegu on kirjavahetusega, ürikutega, esmajoones läänikirjadega, lepingutega,
kantselei raamatutega, arveraamatutega, nede hulk ajas kasvab, 13. sajandist on neid väga vähe. 1208 esimene
Liivimaal kohapeal kirjutatud. 15