Paberkotte on erinevaid- nii pruune kui ka kiletatud piltidega kotte. Neid valmistatakse puidust saadavast tselluloosikiust ehk siis taastuvast toorainest. Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad, puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus põletada, muidu tagastadakse see tavaliselt vanapaberina või visatakse tavalisse prügikasti. Prügimäel kõduneb kott alles aastate jooksul ning toodab lisaks kasvuhoonegaasi metaani. Taaskasutusel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Esiteks kulutab see protsess jällegi palju energiat, kuid samas säästab iga tonn ümbertöödeldud paberit umbes seitseteist loodulikust metsast pärit puud, lisaks veel vett ja energiat. Kilekottide suhtes on inimestel erinevad arvamused. Ühest küljest on valmistatakse neid
Seega lisanduvad veel kulud transpordile. 5.1.1 Mis saab paberkotist? Kui te olete osturetke lõpetanud ja kasutanud paberkotti majapidamises vajamineval viisil, siis edasi tuleb kotti käidelda. Kui kotti on vähe töödeldud (kott on ilma kirjade, piltide ja kileta) või ta on muudest taimsetest materjalidest (soja, banaanikiud vms), siis saab seda kompostida. Muudel juhtudel tuleb see tagastada vanapaberina või visata tavalisse prügikasti. Seda viimast me ei soovita teha. Pruuni kiletamata paberkotti võib ka põletada. Kui te panete koti komposti, siis kõduneb paber paari kuuga. Paber liigub tagasi aineringesse. Kui te viskate paberkoti tavalisse prügikasti, siis kõduneb kott alles aastate jooksul ja ei too sedagi kasu, mis oleks sündinud komposti kasutamise teel. Siiski ei tasu unustada, et paber ja papp tekitavad prügilasse sattudes metaani, mis on 20 korda tugevam
annaabi.ee 
