Käsitletakse kaasaega. Erilise pilke alla langesid vöimukandjad, nt Perikles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid surelikud möistma jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas käituma, et jumalad ei vihastaks ega saadaks hukatust inimesele endale vöi kogu riigile. Aischylos ,,Oresteia" ja Sophokles ,,Kuningas Oidipus". §19 Filosoofia ja teadus Filosoofia tuleneb kahest vanakreekakeelsest sönast PHILIO armastus ja SOPHIA tarkus. Filosoofia on tedus, mis tegeleb köige üldisemate probleemidega, nt kuidas on maailm ja kogu loodus tekkinud; inimeste ja jumalate vaheline suhe; inimese koht ühiskonnas; milline on öiglane riigikord; kasvatusprobleemid jne. TV. LK 60 TABEL sofistika esimene filosoofiline suund, mis hakkas elufilosoofiat teoreetiliselt arutlema ja traditsioonilisi töekspidamisi vaidlustama Sofistlike vaadete rakendamine poliitikas töi kaasa
HL, 2000 Bryan Magee. Filosoofia lugu. Varrak, Tallinn, 2000 Jonathan Wolff. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. TÜ Kirjastus, 2005 Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. TLÜ, 2011 Esa Saarinen. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Avita, 1996 Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Vagabund, 2002 Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann. A ja O. Filosoofia taskuteatmik. EEK, 2004 Antiikaja poliitilised õpetused. Sõna poliitika pärineb vanakreekakeelsest sõnast polis, mis tähistas Antiik-Kreeka linnriiki, linna, ühiskonna ja riigi erilist sümbioosi. Just tänu polise poliitilisele elule sündis ja arenes poliitikafilosoofia esimene ,,versioon", kulges esimene, klassikaline, periood poliitikafilosoofia arengus antiikaja poliitiliste õpetuste ajastu. Algupärased ja sügavad mõtisklused polise päritolu ja toimimise aluste, poliseelu moraalsete, õiguslike ja poliitiliste
annaabi.ee 
