Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Vana-Egiptuse kunstist - sarnased materjalid

kunst, ramiid, skulptuur, mastaba, mber, figuurid, reljeefid, ruse, cheopsi, rgus, igud, pinnakunst, niisamuti, hauakambrite, heks, ljendus, ljel, koosk, hauakambrid, stseenid, lemise, kultus, mastabad, kaljusse, likute, muumia, egiptlased, kunstnikud, portreekunst, muresid, stetud, sirgelt, mesopotaamia, ranged, suletuks, istuv, ritta, vaenlane, bitud
thumbnail
7
doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid

Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Egiptuse kunst

Nad kujutavad endast lõplikult arenenud kirjutamise süsteemi, mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad on lubjakivist längseinte ja lameda katusega ehitised, mis koosnevad massiivsest maapealsest ehitisest ja maa- alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks Ka´le (inimese kaitsevaim). Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur tähtsus egiptuse arhitektuuri arenemisele. Dzoseri püramiid oli keerulise hoonetest ja õuedest koosneva ansambli keskus

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Egiptuse kunst.

Tutanhamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu ­ ainukene vaarao hauakamber, mis püsis kaua rüüstamatuna. Levis pronksi ja raua kasutamine. Kunst muutus nende kolme riigi ajastu jooksul väga vähe. Peamiselt tugineski see kolmele tunnusele: Religioon ­ just sel põhjusel rajati suuri hauakambreid ja templeid ning püramiide, sest usuti, et nii tagatakse surnule igavene elu ja rahu teispoolsuses Traditsioonid ­ kunst oligi selline, nagu algselt tekkis Nn. Egiptuse poos ­ inimest kujutati mitmetest ,,tükkidest" kokkupanduna: silm ja õlad otsevaates, jalad ja pea aga profiilis. Suurriigi kunstile mõjus väga Mesopotaamia kultuur. Samuti andis Egiptus omaenda suursuguse ja erilise kunstiga palju mõjutusi teiste riikide kunsti arengule. Traditsioonide püsivuse näitajatena on parimad näited kaks reljeefi, mis 2

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Egiptuse kunst

VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi.

Kunstiajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kummardamine

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

järgmise vaarao jaoks. Me teame, et vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus. Vana Riigi ajastu ehitismälestitest on kõige kuulsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal, Kairo lähedal. Suurim neist on Cheopsi püramiid ( 147 m kõrge ja põhjapindala üle 5 hektari) (ehitamine kestis üle 20 aasta ja see rajati u 2500 a e. Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni. Teisele kohale suuruselt jääb Chephreni püramiid (kõrgus 143m) ja kolmandale Mykerinose püramiid (u 66 m kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse. Cheopsi püramiidis on kolm hauakambrit

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Vana-Egiptuse kunst

sisustamine. Kogu arhidektuuri alane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Hauakambrid Arenes palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga. Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Templid Püramiidide lähedusse kerkisid templid. Tihti oli

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Egiptuse kunst, referaat.

Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Vana-Egiptuse kunsti võib jagada nelja ajaloo perioodi: Vana riigi ajastu kunst - 2778-2263 a. eKr. Keskmise riigi ajastu kunst - 2040-1730 a. eKr. Uue riigi ajastu kunst - 1562-1085 a. eKr. Hilis-Egiptuse ajastu kunst - 1085-332 a. eKr. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana Egiptuse kunst

Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid

Kunstiajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana-Egiptuse arhitektuur

pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu ­ surnumask (Spence 2000). Muumiaga koos astati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks (Plazy 2002). Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega. Bes ­ lõbujumal Oisiris ­hauataguse riigi valitseja ARHITEKTUUR Sissejuhatus Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks

Kunstiajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Egiptuse skulptuur

Vastseliina Gümnaasium Vana- Egiptuse skulptuur Referaat 10 b Klass Vana riigi skulptuur Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas nende rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suhteliselt suletud, samuti oli tema etniline koosseis püsiv, mistõttu näemegi, et siin olid igasugused traditsioonid väga tugevad ja egiptuse kultuuris säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka majanduse iseloom jäi mitme aastatuhande jooksul peaaegu muutumatuks. Juba Vana Riigi päevil ehitati kanalid ja veehoidlad, kus

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptuse kunst

Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Egiptuse kunst

Egiptuse kunst Referaat Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Egiptlased......................................................................4 Egiptuse kunst................................................................5 Skulptuur............................................................5 Arhitektuur.......................................................6-7 Maalikunst..........................................................7 Reljeefikunst........................................................8 Uskumused..........................................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................

Kunst
92 allalaadimist
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse kunst

1. Vaaraod ja jumalused ­ ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus.Sfiniksid ja täisfiguurid ­ tardunud, sirges positsioonis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus.Mõeldud eest vaatamiseks 2. Lihtrahvas ja loomad. Väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti puidust ja värvilised. · Reljeefid ­ kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef), tihti eredalt värvilised, figuuride vahele lükiti hieroglüüfe. · Pinnakunst ­ üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Värvid ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid akunid. Ei püütagi edasi anda maailmas nähtavaid värvivarjuneid vaid arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet.

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Egiptuse kunst

giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas,

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Egiptuse kunst

.4 Kokkuvõte………………………………………………………………………7 Kasutatud allikad………………………………………………………………..8 2 Sissejuhatus Selle referaadi koostamisega tahan ma rohkem teada saada Egiptusest, selle ajaloost ja selle kuntstist ja muust kultuurist. 3 Egiptsue kunst Nagu vana Mesopotaami asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao

Kunsti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Egiptuse kunst

Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema (usuti, et ka võib elada ka kujus). Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp- mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis astmikpüramiid (esmakordselt rajas sellise endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas).

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Egiptuse kunst

....lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii.........................................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................lk 9 Sissejuhatus Muistse Egiptuse kunst, eriti arhitektuur, on väga huvitav ja kaunis. Selle ilu mõistmiseks tuleb aga teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Nimelt uskusid egiptlased, et peale inimese surma elab hing edasi ning naaseb teatud aja pärast kehasse. Seepärast säiliatigi surnukehasid väga hoolikalt, need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EGIPTUSE KUNST

Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Džoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes

Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Egiptuse arhitektuur

Varajane ajastu 3000 ­ 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 ­ 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 ­ 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 ­ 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 ­ 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba ­ kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Esimese sellise laskis endale püstitada III dünastia vaarao Dzoser Sahara väljadele. Astmete täitmise teel jõuti tõeliste püramiidideni. Kuulsaimad neist asuvad Kairo lähedal Giza väljadel. See püramiidide

Kunst
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse kunst

EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi:

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Egiptuse kunst

KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Egiptuse kunst

Egiptuse kunst Pinnakunst haudehitised KAART Dünastiate eelne periood 4000 3200 a. eKr. Vana Riik(3. 6. dünastia) u. 2778 2263 a. eKr. Keskmine Riik(11.13. dünastia) u.2040 1730 a. eKr. Uus Riik(18. 20. Dünastia) u.1562 1085 a. eKr. Hiline Riik(21. 30. Dünastia) alates 525 a. eKr. Eg. reljeef, Narmeri palett u.3200 eKr Eg. Vana Riigi arh., MASTABA Eg. Vana Riigi arh., MASTABATE asetsemine Eg. Vana Riigi arh., Dzoseri loss ja astmikpüramiid, Sakkaras, u. 2270 eKr. Eg. Vana Riigi arh., Giza püramiidid, u.26502563 eKr. Eg. arh., Giza püramiidid, PLAAN u.26502563 eKr. Eg. Vana Riigi skuplt., Kirjutaja u.2600 eKr., Sakkarast Egiptuse skulpt., pea Giza kalmistult, u. 2551 eKr. Egiptuse skulpt., Vaarao Mykerinos ja ta naine, Gizast u. 2470 eKr. Püloon e

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptuse kunst

Sõna 'ilustatud', on tõsi, et see oli mõeldud vaid surnud inimese hingele. Tegelikult ei olnud need tööd loodud nautimiseks. Ka nemad loodi ,,elus hoidmiseks". Kord sünges kaugminevikus, oli olnud tava, kus võimuka mehe surma korral lasti tema teenrid ja orjad temaga hauda kaasa minna. Nad ohverdati, et mees saabuks surmajärgsesse ellu sobilikku teed mööda. Hiljem hakati neid õudusi pidama kas liiga julmadeks või kulukateks ja kunst päästeti. Päris teenrite asemel anti võimukatele meestele teenrite pildid aseainena. Egiptuse haudadest leitud pildid ja kujutised olid seotud mõttega hinge annetamisest teispoolsuse abilistele. See oli uskumus, mis oli paljudes vanades kultuurides. Meile pakuvad need reljeefid ja seinamaalingud eriti ilmekat pilti elust Egiptuses tuhandeid aastaid tagasi. Kuid siiski, võib igaüks neid vaadates hämmingusse sattuda. Põhjuseks egiptuse kunstnike praegusest väga erinev viis päriselu

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Vana-Egiptus

riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. Uut riiki valitsesid XVIII- XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr . Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra . Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga . Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Egiptus

(Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur.(Vaga 2000) Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mesopotaamia & Egiptuse kunst.

mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90m. pikk ja mis olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90m. kõrgusele. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? Ehitusmatetrjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Seal leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis egiptuse kunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu puutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Vanad egiptlased uskusid , et pärast surma elab hing edasi nin tuleb teatud aja möödudes kehasse tagasi. 3. Kellega võisid sarnanede Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Vanemaid jumalaid kujutleti enamasti loomadena.Kunstis võidi

Kunstiajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptuse kunst

Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Paabeli torni tipus asus Marduki tempel. Mõlemast räägiti ka piiblis. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Paljud reljeefid röökisid kindluste piiramistest, lahingutest, vangide võtmisest ja ka valitseja tegevustest. Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Egiptuse maalikunst püsis umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunsti mõjutas enim uskumus, et inimese elu võib jätkuda peale surma. Selleks tuli säilitada keha kuhu hing saaks tagasi tulla. 3. Kellega võisid sarnaneda Egiptuse jumalad

Kunstiajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Egiptus

Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged ­ jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit. Püramiidid kaeti kiviplaatidega ning ümber ehitati ,,surnute linn": kuningannade püramiidid, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Suurimad 26. saj eKr ehitatud Cheopsi püramiid Giza püramiidide seas. Ehiamine lõpetati rüüstamiste ja kulukuse tõttu. Maalimine: Valdas Egiptuse poos (nägu ja jalad külgvaates, silm, õlad ja keha otse), ruumilisus puudus, tähtsad isikud kujutati suurelt. Maal oli dekoratiivne. Kujutatava kunsti teemad olid põhiliselt vaarao elu ümber keerlevad: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene. SKULPTUUR

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-egiptuse referaat

.......................................................................7 2 Kultuur..................................................................................................................................... 9 2.1 Kirjutamine ja haridus.......................................................................................................9 2.2 Teadus............................................................................................................................. 10 2.3 Kunst............................................................................................................................... 10 2.3.1 Reljeefikunst............................................................................................................ 10 2.3.2 Egiptuse kujutav kunst.............................................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Egiptus

Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vana-Egiptus

EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt

Ajalugu
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun