Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma v6imule allutada. Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes v6itlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Martin Luther 1517 usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis.
toodang kasvas peamiselt tööjõu parema kasutamise arvel. Tsemenditehas tootis tsementi aastani 1962 Port-Kunda pöördahjudega. Pilt kolmandast tehasest: 1957. aastal alustati neljanda tehase ehitamist. Kõigepealt tuli rajada ehitajatele elamuid. Esimesteks ehitajateks olid vangid. Kiirkorras rajati Kundasse vangilaager koodnimetusega "Ehitajate linnaosa". Nn ehitajate linnaosas oli umbes 1500 elanikku, karistusajaga kuni 3 aastat, ligi 100 siseministeeriumi valvemeeskonna teenistujat ja paarkümmend eraisikut tavapersonalina, lisaks koerad. Vangilaagri juurde kuulusid 3 kasarmut vangidele, söökla- klubi (praegune õmblusvabrik Segers Eesti OÜ), koolimaja (Ehitajate 5), haigla (praegune polikliinik), valvemeeskonna kasarmu ja söökla (praegune Mäe 31) ja paljud muud rajatised. Vangide ehitatud on ka Kalda ja Kasemäe tänavate kahekordsed kivimajad. Kunda uued elamud ehitati Korismäele. Kolmas tehas seisati lõplikult 1965. aastal.
põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel mingi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vasu lahingusse, selle eest sunniti ta linnast lahkuma, usupuhastuse eestvedaja Liivimaal. H. Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. Vanaema määras tema koolitamiseks suure rahasumma. Poiss suri katku ja palus, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks- nn. Susi kapital. S. Wandradt- Niguliste kiriku õp, kes pani kokku luterliku katekismuse. J. Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutustaja, eestlane kes tõlkis Wandradti
* Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. * 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. * Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma * Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast.
augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg.
Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. · Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. · Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). · Simon Wanradt - Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). · Johann Koell - Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled.
Itaalia vaimulik ja diplomaat,tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-ja Preisimaal Martin Luther-1483-1546 saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon,oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp,populaarne jutlustaja.1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäe kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Magnus-oli Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivim kuningas15701577,püüdis erinevate vahenditega saavutada suurt võimu. Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane.
analüüsida. Infot edastatakse võimalikult täpselt ja korrektselt. Selleks tehakse seda eesti keeles ja viivitusteta. Kasutatakse lühendeid ja märksõnu, kui see ei mõjuta info mõistetavust (allikas: Operatiivinfo edastamise korra kehtestamine, Päästeameti peadirektori 14.09.2009 käskkiri nr. 124). Valveteenistuse töökorralduse ülesandeks on valverühmade ja meeskondade alalise operatiivse valmisoleku tagamine ja isikkooseisu ettevalmistamine päästetöödeks. Valvemeeskonna valmisolek päästekomandodes tagatakse 24 tunnise tööajagraafikuga. Valveteenistuse päevakorraga tagatakse komandos ööpäevaringne operatiivne valmisolek. Valveteenistuse päevakord komandodes on järgmine: 08.00 rivistus; 08.00 - 08.30 teenistusdokumentide vormistamine, päevakorras olevate teenistusülesannete ja -tegevuste tutvustamine 3 valvemeeskonnale; 08.30 - 12.00 teenistuslike ülesannete täitmine; 12.00 - 13.00 tööpäevasisene vaheaeg; 13.00 - 18
Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Martin Luther-1483-1546 oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp, populaarne jutlustaja. 1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck- Rostockis õppinud, 16 sajandil kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlissegi. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. Hans Susi-tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida.
· Alles pooleteise kuu möödudes lubas kuberner vene meremehi maale. Jaapanlased olid valinud koha pikkusega 40 meetrit ja laiusega 20 meetrit, kus meremehed võisid jalutada. Koht oli piiratud taraga ja välja oli pandud valve. Aga alles kahe nädala möödudes valisid jaapanlased otse merekaldal välja väikese kahekorruselise majakese, ehitasid sellele samuti kõrge aia ümber ja värava ette riputati suur tabalukk. Luku võti oli ainult valvemeeskonna ülema käes. Kui maja oli valmis, ütlesid jaapanlased, et nüüd võib saadik sinna kolida. lk.25 Venelased polnud kunagi varem külastanud jaapanlaste maju. Kõik nendes tundus imelik: polnud tube ega mööblit. Vaheseinu polnud, kuid olid paberist sirmid, mida sai nihutada ühest kohast teise. Krusenstern käskis tuua laevalt toolid, laua ja voodi. Saadik kolis oma uude paleesse. Jaapanlased lukustasid kohe ukse. Igal õhtul kontrollisid nad üle, palju venelasi jäi maale.
rahvahulk tungis kirikutesse, purustades pühapilte, kujusid, altareid. •Plettenbergi manitsuskirja ettelugemine vallandas linnas suured korratused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. •1525. aastaks oli levinud ka Narva,Viljandi ja Uus-Pärnusse Melchior Hoffmann – Saksmaalt pärit kasuksepp, kes oli populaarne jutlustaja •Tartu piiskopi mehed üritasid teda vahistada, vallandus Tartus pildirüüste •Astus koos mitmesajaliikmelise inimhulgaga Tartus Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. •Tartu raad pidas käitumist ohtlikuks ja Hoffmann sunniti linnast lahkuma. Simon Wanradt – Niguliste kiriku õpetaja, kes kirjutas 1535.aastal luterliku katekismuse Johann Koell – Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde Jumalateenistuse käsiraamat 1525- 10.LIIVI SÕDA 1558-1583 Liivi sõja põhjused: Vana-Liivimaa ümber kujunesid tugeva keskvõimuga riigid: Venemaa, Rootsi, Poola ja Leedu
Plettenberg ja Riia peapiiskop. · 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. · Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast.
ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. · 1524. aastal 14. septembril tungis 400500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid, reliikviaid jne. · Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning alllinna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja UusPärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast.
Pildirüüste odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas (400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid). Melchior Hoffmann populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. 1517 reformatsiooni algus. 1523 Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 14.sept. 1524 pildirüüste. 1525 Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 16. Katoliku hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Johann Pulck eestlane, kes õppis Rostocki ülikoolis, kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse ka. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.sajandil
Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mõni päev hiljem, pärast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglüüfid desifreerinud, kataloogist maha tõmmatud. Kiri kõlas: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale väita, et Carter, Gardiner või mõni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manasõnade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse väljakaevajate ja valvemeeskonna vastuvõtlikkust kummituslugudele. Lõpuks olid ju arheoloogid sõltuvad oma egiptuse abilistest. Nii juhtuski, et savitahvlike kadus protokollidest ja leiunimistutest, mitte aga mälust. Seda mainitakse kõikjal, kuid seda isegi ei pildistatud. Ning sellest ajast on see teadmata kadunud. Kummati ilmus see needus aga veidi moonutatud kujul teistki korda päevavalgele. Nimelt ühe maagilise kujukese tagaküljel. Seal seisab: "Mina olen see, kes kõrbeleegiga tõrjub hauaröövlit
Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis. Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika"
Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis. Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika"
Visa katoliku kiriku kaitsja. Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja. Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused. Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid. Melchior Hoffmann: Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse. 20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (Jumalateenistuse käsiraamat 1525, mis oli enne juba eesti keeles ilmunud kui esimene eestikeelne raamat, hävitati). Johann Koell: Tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde. Nende katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal. Hans Susi: Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega. Suri katku.
155. Praegu on esmaspäev kell 9 õhtul. Mis nädalapäev on siis, kui möödub 8 ööpäeva ja 22 tundi? Vastus: kolmapäev ( 8 ööpäeva on teisipäev, aga 3 + 22 = 25 ja siit tuleb 1 juurde) 156. Kuidas saab sulge kasutades siin avaldises tulemuseks 1? 12 : 3 + 5 + 16 : 4 = 1 Vastus: 12 : ( 3 + 5 + 16 : 4 ) = 1 157. Pöialpoisid otsustasid valida endi hulgast varakambri valvureid. valvemeeskonna valimist raskendas see, et valvurid pidid, olenevalt vajadusest, jaotuma kas 12- või 15- liikmelisteks valverühmadeks. Pöialpoisid lahendasid olukorra, leides valvemeeskonna vähima koosseisu. milline see oli? Vastus: 60 ( see on väikseim arv, mis jagub nii 12-ga kui ka 15-ga) 158. Ühel kepil on 2 otsa. Mitu otsa on kahel ja poolel kepil? Vastus: 6 159. Tiigil uisutas palju lapsi pikas reas. 5 uisutajat oli viie ees, 5 viie taga ja 5 viie vahel.
See phjus oli ks tagasihoidlik ostrakon- savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mni pev hiljem, prast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglfid deifreerinud, kataloogist maha tmmatud. Kiri klas: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale vita, et Carter, Gardiner vi mni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manasnade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse vljakaevajate ja valvemeeskonna vastuvtlikkust kummituslugudele. Lpuks olid ju arheoloogid sltuvad oma egiptuse abilistest. Nii juhtuski, et savitahvlike kadus protokollidest ja leiunimistutest, mitte aga mlust. Seda mainitakse kikjal, kuid seda isegi ei pildistatud. Ning sellest ajast on see teadmata kadunud. Kummati ilmus see needus aga veidi moonutatud kujul teistki korda pevavalgele. Nimelt he maagilise kujukese tagakljel. Seal seisab: Mina olen see, kes krbeleegiga trjub hauarvlit. Mina olen
Wittenbergis. Pildirüüste - odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Simon Wanradt - Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega
*pildirüüste-odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. *Melchior Hoffmann-populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. *1523-Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. *1525-Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Lk.86-87 (Simon Wanradt, Johann Koell, Hans Susi, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535, Balthasar Russow 1578) *Simon Wanradt- Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. *Johann
400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid ja reliikviaid. o Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Kirik jäi küll rüüstamata, aga mitte toomhärrade ja all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Järgnevalt toimus pildirüüste ja mujal. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. o Rüüstamiste ja pideva surve alusel lakksis osad kloosterid töötamast. o Talupojad leidsid raformatsioonist selle, et kõik on Jumala ees võrdsed ja see tingis rahutusi mis tingisid selle et
kuuluks vaid Nõukogudele. AK polnud nõus dekl heaks kiitma, pööras enamlastele selja, AK esimeheks valiti esseeride liider Viktor Tšernov, ilmusid järjest uued saadikud kõnepulti, kes süüdistasid teravalt enamlasi ja nõudsid tagasipöördumist demokraatia juurde. AK kaitse ja valvemeeskond olevat kuulanud pol kõnesid ja oli suht igav, tukk tuli peale, seepeale oli valvemeeskond pannud uksed lukku ja ajanud AK laiali. Enamlaste käsi oli ikkagi rohkem mängus. Kaitse- ja valvemeeskonna ülem, enamlane, teatas, et tema meeskond on väsinud ja saadikud otsustasid katkestada istungi ja leppisid kokku koguneda uuele istungile järgmisel keskpäeval. 6.jaan keskpäeval kokku tulles selgus, et Tauria palee uksed olid lukus ja selleks ajaks oli ilmunud RKN dekreet, kus teatati AK laiali saatmisest. AK saadikud üritasid midagi päästa, moodustades protestiaktsiooni, selle ajasid enamlased lihtsalt laiali. AK-l ei lastud enam edasi tegutseda. 8
1941. a oktoobris pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt astus Omakaitse teenistusse. Laagiga tundsid teineteist sõjaväeteenistuse ajast. Alates augustist 1942 teenis Gerrets Jägala laagri komandandi adjutandina. Pärast Eesti okupeerimist NLi poolt 1944. a jäi Eestisse. 1961 arreteeriti, mõisteti süüdi ja lasti maha. 34 andmetel viis mahalaskmisi läbi rühm eestlasi Julgeolekupolitsei ja SD erikompaniist, komandant Laak isiklikult ja võimalik, et ka osa laagri valvemeeskonna liikmeid. Laagrisse viidutele kinnitati aga nende kohta, et vanemad inimesed ja lapsed viidi talve tuleku eel paremasse laagrisse. Jägala laagris olevad kinnipeetavad pandi tegelema põhiliselt saabunuilt ära võetud pagasi sorteerimisega. Järgnevate kuude jooksul saadeti kinnipeetavaid väikeste gruppidena tööle mujale Eestis, haigestunud või laagri juhtkonnaga konflikti sattunud juudid hukati samuti Kalevi-Liival. Laager tegutses 1943. aasta sügiseni
annaabi.ee 
