jõudmise või pärast käsklust ``SEIS!''. · Käsklus väiksema koha muutmiseks: ``KOLM SAMMU PAREMALE (VASEMALE, EDASI, TAGASI) - MARSS!'' · Pöörded: ``PAREM (VASAK) - POOL!''; pöörded tehakse nii paigal kui ka liikudes. · ``ÜMBER-PÖÖRD!'' - pööratakse paigal olles vasaku jala kannal ja parema jala päkal 180 kraadi võrra ümber vasaku õla, pärast pööret tuuakse parem jalg järsult vasaku jala kõrvale ja äädakse valvelseisangusse. · Vabasammuga liikumise ja jooksu ajal tehakse pöördeid vabalt. Valvel- ja paigalsammuga liikudes pöördeid ei tehta. Jagu on rühma koosseisu kuuluv allüksus, mis koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja reeglina seitsmest sõdurist. Koondrivis rivistatakse jagu: 1)ühte viirgu 2)ühekaupa kolonni 3)kaheviirulisele joonele 4)kahekaupa kolonni Jagu koondrivis: *Jao üheviirulises rivis on sõdurid üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite vahekaugus on 110 cm.
Joonis 6.3. Tervitamine peakatteta ja peakattega 88 RIVIÕPE Joonis 6.4. Tervitamine koondrivis Tervitamise lõpetamiseks rivis pai- ne lõpeb käsklusega "TAKTSAMMU gal olles antakse käsklus "OTSE MARSS!". VAAT!". Selle käskluse järel tuleb pea Pärast seda käsklust, mis antakse va- pöörata järsu liigutusega otse ja jääda saku jala mahapaneku ajal, tehakse valvelseisangusse. Rühmaülemad ja veel üks samm ja vasaku jala mahapa- neist kõrgemal ametikohal teenivad neku ajal pööratakse pea järsu liigu- kaitseväelased lasevad parema käe tusega otse ning jätkatakse liikumist alla. taktsammul. Koondrivis liikudes antakse tervita- Liikumine ja peatumine miseks käsklused "VALVEL, SAM- MU MARSS!" ja "PAREMALE Liikumine ja peatumine on kaitseväe- (VASAKULE) VAAT!"
annaabi.ee 
