McKinnon (1963) majanduse avatuse aste o P. Kenen (1969) tootmise ja ekspordistruktuuri mitmekesisus o R. Vaubel (1988) reaalvahetuskursside stabiilsus 24. Rahapoliitika olemus ja vajalikkus EMU näitel: Rahaliit on saavutatav erisuguse rahapoliitilise koostöö kaudu. Riskide ja kulude vähendamine: o Vahetuskursside muutumise risk o Vahetatavuse risk o Vahetuskursside kaitsmise kulud o Vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud o Valuutaoperatsioonide kulud Nende elimineermine on võimalik ainult ühtse valuuta loomise läbi. 1971 ,,valuutamadu" 1979 EMS 1993 kriis, lubati kõikumine kuni 30%. Rahaliidu loomise 3 etappi (kapitali liikumise täielik vabadus, EMI loomine,konversioonikursside kehtestamine). 25. Rahaliitu ohustavad tegurid: o Asümmeetriliste sokkide ületamise keerukus o Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus o Riikide majanduse erinev arengutase 26
R. Vaubel (1988) – reaalvahetuskursside stabiilsus 26. Rahaliidu olemus ja vajalikkus EMU näitel Rahaliit on saavutatav erisuguse rahapoliitilise koostöö, nagu näiteks valuutakursiliitude, konkureeriva- või paralleelvaluutaliitude kaudu. Riskide ja kulude vähendamine: Vahetuskursside muutumise risk Vahetatavuse risk Vahetuskursside kaitsmise kulud Vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud Valuutaoperatsioonide kulud Nende elimineermine võimalik ainult rahaliidu so ühtse valuuta loomise läbi. 1971. „valuutamadu”; 1979. EMS, eküü; 1993. kriis, lubati kõikumine kuni 30%. Rahaliidu loomise 3 etappi (kapitali liikumise täielik vabadus, EMI loomine (keskpankade koostöö tugevdamine, 6 regulatiivne raamistik, 5 konvergentsikriteerimi võimalikele liikmetele), konversioonikursside kehetestamine, uus raha käibele). 27
olevaid finantsvarasid 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus 1) Hinnad muutuvad läbipaistvamaks 2) Toetab elatustaseme tõusu 3) Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski 4) Väldib tarbetut riskide maandamist 16. Eurosüsteem - euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro Ülesanded: 1) Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2) Valuutaoperatsioonide teostamine 3) Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine 4) Valuutareservi hoidmine ja haldamine 5) Rahvusvaheline koostöö Eurosüsteemi keskpankade tegevus: 1) Teostavad rahapoliitilisi operatsioone 2) Haldavad Euroopa Keskpanga valuutareserve 3) Emiteerivad pangatähti koostöös Euroopa Keskpangaga 4) Koguvad mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid 5) Täidavad Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded 17. Maastrichti kriteeriumid
maakorraldus, kohtukulud jm - Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) Kestavad kogu ehituse aja - ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud - intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus. Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud
võimekuse oma ülesandeid täita. (Eesti Pank ...2011) Investeerimisstrateegia vastavust eurosüsteemis olemise kogemuse kontekstis peaks analüüsima keskpank. Eesti Pank planeeribki analüüsida seda terviklikult 2011. aastal ning vajaduse korral strateegiat muudetakse järk-järgult. Koostöös Soome Pangaga haldab Eesti Pank osa oma EKP välisvaluutareservidest. Eurosüsteemi valuutareservi haldamise üks põhieesmärk on tagada, et EKP käsutuses oleks piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. EKP valuutareservi haldamine on riikide keskpankade otsustusalas aga nad peavad järgima eurosüsteemi ühiseid piiranguid ja lähtuma ühistest eesmärkidest. Selle ülesande täitmiseks planeerib Eesti Pank strateegiana teenida optimaalset tulu hallatavatelt välisreservidelt ja finantsvaradelt. Kaasaja finantskriisi tingimustes peab keskpank olema finantsvarade investeerimisel väga konservatiivne. Peamine eesmärk peab olema lähtumine varade säilimise ja piisava
23. Eurosüsteemi olemus. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 18 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist Eurosüsteemi ülesanded: 1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2. Valuutaoperatsioonide teostamine. 3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. 5. Nõustamine. 6. Statistika kogumine. 7. Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine. 8. Europangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse tagamine. 9. Rahvusvaheline koostöö. 24. Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded. Kujundada EL-i rahapoliitikat ja viia ellu rahapoliitilised otsused; Hoida ja
Eurosüsteem on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist, millesse kuuluvad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. 24. Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded Euroopa Keskpank asub Saksamaal, Frankfurdis. Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. 1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine. 2. Valuutaoperatsioonide teostamine. 3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. Euroopa Keskpankade Süsteemi raames teevad kõik riigid aktiivset koostööd mitmetes valdkondades, näiteks ühtse maksesüsteemi arendamisel ja kasutamisel. Samuti koguvad kõik riigid statistilisi andmeid. Peale selle tehakse eurosüsteemis Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas. 25. Euroraha teke
ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. Valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et Euroopa Keskpanga käsutuses on piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. Euroopa Keskpanga valuutareservi haldavad liikmesriikide keskpangad, kes tegutsevad vastavalt Euroopa Keskpangalt saadud juhistele. Lisaks haldavad liikmesriikide keskpangad ka oma valuutareserve, kuid nende tehingud eeldavad teatava piirmäära ületamisel EKP heakskiitu. Sel viisil tagatakse, et keskpankade operatsioonid on kooskõlas eurosüsteemi vahetuskursi- ja rahapoliitikaga.
annaabi.ee 
