18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne. Kasutamine: valuutametall, ehete valmistamine (sulamid vasega, proovid 375, 583 ja 750), elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas. Lihtainete omadused Kuld reageerib halogeenidega kõrgel t°-l, hapetest vaid kuningveega [AuCl 4] kompleksi tekkega. Leelistes on kuld püsiv. Lahustuv kompleks [Au(CN)2] tekib ka tsüaniidide lahustega.
18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne. Kasutamine: valuutametall, ehete valmistamine (sulamid vasega, proovid 375, 583 ja 750), elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas. Lihtainete omadused Kuld reageerib halogeenidega kõrgel t°-l, hapetest vaid kuningveega [AuCl4] kompleksi tekkega. Leelistes on kuld püsiv. Lahustuv kompleks [Au(CN)2] tekib ka tsüaniidide lahustega.
materjal. Ürgajast peale on kuld olnud haruldane ehtemetall mis sümboliseerib rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes 2500 aastat tagasi hakkas kuld ka kandma raha funktsiooni. Kuld ei lahtu hapnikus ega vees. 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda. Väidetavalt peitub enamus Maa kullast tema tuumas. Kuld ei tuhmu kunagi. Kulda saab roosaks muuta vase ja hõbeda lisamisel. Kuld on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveelitoodete valmistamine ja müntide vermimine. Esimesed kuldmündid tegi 7. sajandil eKr Lüüdia kuningas Kroisos. Keskajal tarvitati kulda arstimisel, kuna usuti, et nii haruldane ja ilus aine peab olema ka tervislik. Kullal ravimina kuigi suurt väärtust siiski pole. Peaaegu igas kaasaegses elektroonikaseadmes on mingi kogus kulda. Kullast tehakse niiti ja kasutatakse tikkimisel. Kulda on CD-de peegelkihis
1.4. Võimalikud oksüdatsiooniastmed Ühendeis on kulla oksüdatsiooniaste I ja III. 6 2. KULLA KASUTUSALA JA SELLE ÜHENDID Kuld on looduses levimuselt väga haruldane, kuid ehedalt esinemise tõttu on ta tuntud juba 6000- 7000 tuhat aastat. Esimesed kuldesemed, mis kasutusele võeti, olid ehekulla tükid. Kuld on olnud nii ehte- kui valuutametall, kuningakroonide ja võimutribuutika metall ning on tehtud ka kunsti- esemeid. Ammusel ajal olid kuld meie mõistes raha. Tänapäeval leidub veel väitjaid, et miks ei võiks kuld olla meie valuutaks. See pole sellepärast, et nii palju kui kulda on meie eluajaloo jooksul kaevandatud, ei anna pooltki seda rahasummat kokku, mis maailmas hetkel ringi liigub. Kulda leidub ka palju püramiidides sees. Seal hoiti kirste surnutega, mis koosnesid kullast. Kunagisel ajal
Kulla tootmine elavhõbedast on palju kallim kui kulla tootmine maagist. Umbes veerandi saja eest õnnestus kanada keemikutel sünteesida elavhõbedast ebatavaline ühend elavhõbeheksafluoroarsenaat, mis kujutab endast kuldse värvusega kristalle ning on väliselt kullaga sarnane. [1] 5 3.1. Kasutusalad Kulla maailmatoodang on nüüdisajal piirides 2280-3000 tonni. [6] Kuld on valuutametall ja ehtemetall, pidevalt suurenevad kulla tehnilised rakendusalad. Tähtsamaks valdkonnaks on juveliirikunst ja hambaproteeside valmistamine, elektroonika ning kosmonautika [1], tehiskaaslaste ja elektronarvutite vastutusrikkaid juhtmeid, kontakte ja detaile. [4] Tuhandeid aastaid on kuld olnud valitsejate võimuregaalide, ehete ja ordeni-medalite ning kultussümboolika materjaliks. Möödunud sajandi alguse aastakümnetel vermiti kuldmünte ka käiberahaks.
laboris klaas- ja portselannõude efektiivse puhastusvahendina. Rasklahustuvaid kromaate kasutatakse värvipigmentidena: PbCrO4, BaCrO4 kollased, Fe2(CrO4)3 oranz, PbCrO4 ja MoCrO4 segu punane, SnCrO4 punakaslilla portselani pigment. 3. kuld: peamised o.-a, tuua näiteid ühenditest (valemid, kasutamine). Au oksüdiatsiooniaste on piirides -I (CsAu) kuni V, peamiselt III ja I. Au on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja müntide vermimine. 5- 10% kullatoodangust kasutatakse hambaproteeside valmistamiseks. Kuldmünte valmistatakse Au.sulamist, milles on 10% Cu. Legeermetallid muudavad kullasulami kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Pildiraamide, klaas ja keraamikaesemete kuldamiseks rakendatakse vedelat kulda, mis kujutab endast kuld(III)ühendite, näiteks tetrakloroauraadi lahust orgaanilistes solventides.
metall. · Kasutusel elektroonikas, katalüsaatorina, juveelitoodetes ja esemete hõbetamisel. Hõbehalogeniide (AgCl, AgBr) kasutatakse fotograafias. 8. Elavhõbe. Toatemperatuuril vedel metall. Elavhõbe on mürgine ja raskeim vedelik. · Hg aurustub kergesti, tema mürgiste aurude sissehingamine kahjustab tervist. · Termomeetrites ja hambaplommides. 9. Kuld. Kollane, looduses ehedalt leiduv metall. Kuld on väga pehme ja suure tihedusega. · Kuld on tähtsaim ehete- ja valuutametall. 10. Kroom. Hõbevalge ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Suurima kõvadusega metall, mis kriimustab klaasi. · Kroomi kasutatakse terasesemete katmiseks (kaitse korrosiooni ehk roostetamise eest). Kroomitud pinnad on autoosadel, nugadel, kahvlitel ning lusikatel. Kõige raskem metall on Os (22,5g/cm3). Kerged on leelismetallid, Mg, Al Kõige kõrgema sulamistemperatuuriga on W (3400ºC, elektripirnide hõõgniidid)
annaabi.ee 
