m= T-valitsuse eelarve M0 CU + R = = NX-jooksev konto või kaubandusbilanss Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad Raha fumktsioonid: Väärtuse säilitamise ja kogumise vahend,
- hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www.eestipank.info http://euro.eesti.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Valuutakurss, intress ja inflatsioon. Rahaga seonduvad kolm põhilist terminit: kurss, intress ja inflatsioon. Valuutakurss – on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. Valuutakursis peegelduvad selle valuuta emiteerijariigi majanduslikud näitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng, tootmine, majanduse reguleeritus jne. Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teiste valuutade suhtes. Reaalkurss – koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes. Vabalt ujuv valuutakurss – riik ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse. Raha hind kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras.
kodumaiste intressimäärade üle, vähemalt lühiajaliselt, seetõttu võib reaalne intressimäär olla väiksem kui välismaal, kuid seda lõpmatuseni hoida pole võimalik. 1.4. Ostujõu pariteedi teooria (seos 3) Ostujõu pariteedi teooria (purshasing power parity, PPP) oli esmakordselt pakutud Rootsi majandusteadlase Gustav Cassel'i poolt (1918). Tänapäeval see on enimlevinud teooria valuutakursi määramisel. Teooria põhiteesiks on: Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad inflatsioonimäära vahega. %S = %P %P* See tähendab et, kui puuduvad kaubanduspiirangud, valuutakursi muutused peegeldavad kahe riigi suhtelist hinnataset. Miks see nii on? Vabakaubanduse põhiprintsiibiks on, et homogeensete kaupade hinnad ei või erineda riigiti, nad peavad olema võrdsed olenemata riigist
a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke
o Vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Omakapitaliinstrument o Leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt aktsia või aktsiaoptsioon) Tuletisinstrument – on finantsinstrument, o Mille väärtus sõltub muutustest turuintressimääras, väärtpaberi hinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas ja o Mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ka ulatuses turusituatsiooni muutustele, ning o Mille arveldamine toimub tulevikus. o Peamisteks tuletusinstrumentideks on forward, futuur, swap ja optsioon. 5. Finantsvahendajate liigid ja funktsioonid. Liigid:
· teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub · muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas · mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt.
· teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub · muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas · mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt.
· teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub · muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas · mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt.
· teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub · muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas · mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt.
annaabi.ee 
