baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole finantsturg väga arenenud või keskpanganduse kogemus on väike
· Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv · Suurriikide omavahelised suhted · Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused. Eesti omapära: · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem · Proportsionaalne tulumaks · Tasakaalustatud riigieelarve · Liberaalne väliskaubandus Tööturg Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine
) riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Tabel 1. Fiskaalpoliitika põhimõjud Ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav rahapoliitika Avaliku sektori kulutuste suurendamine Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata. makse muutmata.
EESTI FISKAALPOLIITIKA MÕNINGATEST ASPEKTIDEST Kaie Kerem Tallinna Tehnikaülikool Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline
- Puudutab suurt territooriumi 12 Regionaalne infl.- haarav teatud regionaali. · Tempo järgi: Mõõdukas ehk roomav infl.- aeglaselt tõusev, kuni 10% Jooksev, galopeeriv infl- üle 10% Hüperinflatsioon- 50% kuus hindade tõus. Eesti inflatsioon: · Postsotsialistlik minevik, Venemaa naabrus puudutab Kirde-Eestit · Väike ja avatud majandus · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, range · Turumajandus · Tööpuudusprotsent/-määr (kes soovib tööd teha, aga ei leia tööd) Kaasaegse makromajandusteooria ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki: 1. Täishõive- majanduskasv, -tsükkel 2. Stabiilsed hinnad- inflatsioon ja rahapoliitika 3. Tasakaalustatud maksebilanss (vahetuskursi poliitika) Lisandunud: 4. Valitsuste ohjamine 5. Arengustrateegiate valik 6. Globaalprobleemid
rahapoliitikat. Tavapärase valuutakomitee puhul on muud keskpanga ülesanded, näiteks pangajärelvalve jmt ära jaotatud kas valitsus- või muude avalikõigulike institutsioonide vahel. Eestis valvab kekspank nii valuutakomitee toime üle kui täidab ka paljusid kekspanga traditsioonilisi ülesandeid. Eripäraks on ka see, et valuutakomitee tingimustes lasub ebastabiilsuse suhtes tundliku finantssüsteemi järelevalve raskuspunkt keskpangal. Et valuutakomiteel põhineva rahasüsteemi nn Eesti varianti ellu viia ja kindlustada, tuli rahareformi ettevalmistamise käigus luua selleks seadusandlik baas. Just seadus eesti krooni tagamisest kinnistab valuutakomitee põhimõtte Eesti rahasüsteemis ning seab ranged piirangud rahasüsteemi muutmisele nii keskpanga , valitsuse kui parlamendi poolt. Seadus Eesti krooni tagamisest fikseerib seotud vahetuskursi valitud ankurvaluuta suhtes, välistab krooni devalveerimise hetketujude mõjul ja seab keskpangale
annaabi.ee 
