all paiknevaid närve ja lümfiringet vigastatud piirkonnas. Kui lihas on ülekoormatud või vigastatud, siis see muutub põletikuliseks ja tursub. Tursunud lihas survestab seestpoolt nahka, mille tagajärjel kokkusurutud lümfiringe aeglustub. Lümfivedeliku kuhjumisel aktiveeruvad valuretseptorid ja tulemuseks on valuaisting, mis nõrgestab kahjustatud lihast ja aeglustab paranemist. [2] Kinesioteibil on kaks peamist toimet. Esimene toime seisneb naharetseptorite mõjutamises ning stimuleerimises, mille läbi väheneb valu, mis omakorda tõhustab lihaste, liigeste, kõõluste ja närvide koostööd. Teine toime avaldub selle kaudu, et korrektse pealekandmise korral kergitab kinesioteip nahka ja kudesid, mille tagajärjel jääb vigastatud kudedele rohkem ruumi
suuõõnest eraldab kõva suulagi Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks).. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas- haisterakud. Kompimine. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, retseptorid puudutust survet valu, külma ja kuuma. Naha pinnal on külma retseptoreid tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid
b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed 2) Puuteretseptorid a. Karvatupe ümber keerdunud närvikiud b. Meissneri kehake c. Pacini kehake d. Merkeli kettad 3) Temperatuuri- ja puuteärritused a. Ruffini lõpmed b. Krausi kehakese
· soolast · magusat · kibedat · haput · Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. HAISTMINE: Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. haisterakud .Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. KOMPIMINE: Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. · Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina . · Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. · Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel , jalataldadel ja huultel . Veri
sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret kõige rohkem, temp vähenemine. Kuumaret temp suurenemine- Puudutusret Surveret. Kõige tundlikumad on huuled, käelabad ja jalatallad. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Väline nina ninaõõs kõva suulagi( suu ja nina vahel)
nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. Pigmendikiht 78.Nahas paiknevad retseptorid: a) Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis.b) Puuteretseptorid - pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades. c) Temperatuuri ja puuteärrituse retseptorid - pärisnahas.
Homonuukulus kujundlik kaart puutetundlikkuse jaotumisest üle keha. 11. On juhtumeid, kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne, kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist. Milliseid seletusi võiks sellisele olukorrale anda? Pakun, et organism on shokiseisundis, aju on hõivatud muude protsessidega ja valu tajumine võib takistada põgenemist. Seega organismi ellujäämise koha pealt on antud hetkel tähtsam kiire reageering. Ajus toodetavad endorfiinid blokeerivad valuretseptorid. (Merit) 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed
NSAIDid ei pärsi PLA2 toimet (see toime on glükokortikoididel) ega leukotrieenide moodustumist Valu Valu on ebameeldiv tunde- ja ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega Notsitseptiivne valu - somaatiline, vistseraalne Neuropaatiline valu perifeerne, tsentraalne Psühhogeenne valu (emotsionaalne) NSAIDide analgeetiline toime NSAIDid on eriti kasulikud põletikulise valu korral Prostaglandiinid ja teised põletikumediaatorid muudavad perifeersed valuretseptorid tundlikuks normaalselt mittevalulike stiimulite suhtes NSAIDid vähendavad valuretseptorite tundlikkust Nõrgem toime kroonilise, postoperatiivse ja vistseraalse valu korral (erandiks on düsmenorröa) Kasulik sünergistlik toime opioididega Võrreldes opioididega on toime nõrgem ja esineb analgeetilise lae efekt; ei teki aga hingamisdepressiooni ja füüsilise sõltuvuse riski Analgeetikumide toimekohad Palavik Pürogeenid stimuleerivad hüpotalamuse preoptilises tuumas PGE2
Paigutunud paralleelselt ekstrafusaalsete (tavalised) lihaskiududega. Reguleerivad lihase pikkust Kõõlusorganid ehk Golgi organid Paiknevad skeletilihaste kõõlustes nende lihaseks ülimineku kohtades. Koosnevad umbes 10 kõõluskiukesest. Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt vähem kui lihaskääve (50-80 : 100). Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete lihaskiududega . Reguleerivad lihaspinget Naha- ja liigesretseptorid Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, kõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites,
nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. ? 187. Nahas paiknevad retseptorid: a) Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis. b) Puuteretseptorid - pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades. c) Temperatuuri ja puuteärrituse retseptorid - pärisnahas.
Kõrvad Kuulmiselundid ja selle keskus asub oimupiirkonnas, oimusagaras. Tasakaaluelund asub sisekõrvas. Kõrval on kolm osa:väliskõrv, keskõrv, sisekõrv. Nina Haistmismeel asub ninaõõne ülaosas, limaskestas. Analüüs toimub oimusagaras. Reageerib ainult gaasile. Keel Maitsmisretseptorid asuvad keelel. Keele tipusmagus, tagaosasmõru ja kibe, kahel poolel keele piirilhapu, kogu keele ulatusessoolane. Analüüsitakse oimusagaras. Nahk Asuvad kompe, külma, kuuma ja valuretseptorid. Sigimiselundid Mehe olulisemad suguelundid on: 1)Paarilised munandid, mille väänilistes seemnetorukestes toimub spermatogenees ja suguhormoonide moodustamine. 2)Munandimanused, kus küpsed spermid talletatakse. Spermatogenees on spermi eellase ehk spermatogooni areng küpseks spermiks. Selleks on olulised järgmised tingimused: 1. temperatuur munandites peab olema 23 kraaadi keha temperatuurist madalam. 2
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
13 Meeleelundid 57 13.1 Retseptorid Retseptor Asukoht Enteroretseptor Sisekeskkonnas (arterid, magu jne) Proprioretseptorid Liigestes, lihastes, kõõluses, nahal Eksteroretseptorid Väljaspool 13.2 Kompimiselund 13.2.1 Naha funktsioonid Tunnetus (puute-, surve-, temp-, valuretseptorid), Kaitse, Eritus (higi, rasu), Veredepoo, Toodab D-vitamiini 13.2.2 Naha tekised Juuksed, Küüned, Higi- ja rasunäärmed, Piimanääre 13.3 Nägemiselund 13.3.1 Silma ehitus 13.3.2 Silma abielundid ja kaitse Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus
muutustele keha asendis, lihaste pikkuses ja pinges ning liigeste asendis ja liikuvuses Retseptorite liigitus lähtuvalt stiimuli tüübist: · mehaanoretseptorid retseptori deformatsiooni, venituse või painutuse tundlikkus puudutus-, surve-, vibratsiooni-, propriotseptsiooni-, kuulmis-, tasakaaluaistingute ning veresooneseinte ja siseorganite venitusaistingu puhul · termoretseptorid temperatuuritundlikud · notsitseptorid e valuretseptorid koe füüsilise või keemilise kahjustuse aistimiseks · fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus
- alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. -Valuretseptorid– epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis -Puuteretseptorid – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades -Temperatuuti ja puuteärrituse retseptorid- pärisnahas
- alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. -Valuretseptorid– epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis -Puuteretseptorid – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades -Temperatuuti ja puuteärrituse retseptorid- pärisnahas
Pärinevad immuunrakkudest: T- ja Blümfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuuritundlikkus. Külmaretseptorid (sensorid)- tundlikud temperatuuril 10-20 C°, müeliniseeritud hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda. Soojaretseptorid tundlikud temperatuuril 25-45 C° Valuretseptorid alla 10 C° ja üle 45 C° Sensorite erutumise mehhanismi seostatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutustega temperatuuri mõjul. Temperatuuri muutus 10 kraadi muudab reaktsioonide kiirust. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores.
Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine)
Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 86 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 87
on retseptorid. * kemoretseptorid – tuvastavad kemikaalide distantsilt või otseselt (haistmine ja maitsmine). * fotoretseptorid – kolvid ja kepikesed, kolvikesed registreerivad värvi (lainepikkuse põhjal) ning kepikesed on tundlikud valguintensiivsusele. * mehanoretseptorid – reageerivad mehaanilistele muutustele (rõhk, väänamine) * termoretseptorid – reageerivad temperatuuri vahetusele * valuretseptorid – toovad ärritudes valuaistingu Kogu signaal muudetakse AP-ks, mis kantakse närvirakkude abil ajju. 45. Silma ehitus ja silmamuna kestad. Oculus. Silm koos nägemisnärviga moodustab nägemisorgani (organum visus). Silm koosneb silmamunast (bulbus oculi) ja abiaparaadist: silmalihased, silmalaud, konjunktiiv, pisaraaparaat. Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2
näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID – epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 86
Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 84 165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. 1) VALURETSEPTORID epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis 2) PUUTERETSEPTORID pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades 3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 85
Hüperalgesia: juba kahjustatud kude tundlikum valuaistingule (sensibilisatsioon) Retseptorite paiknemine b. Valuaistingut võib modifitseerida mõni teine sensoorne input •erinev tihedus •erinev asetus (nt.keelel) •adaptatsioon erinev: kiire (puudutusele, must/ valgele), aeglane (survele, värvidele) Mitmed ajupiirkonnad võivad pidurdada valuaistingut • notsitseptiivsed e.valuretseptorid: a. PAG (periacqueductal gray matter) projektsiooniteed raphe’st (serotonin) axonid –mehhaaniline seljaajusse (5-HT blokeerib sünaptilist aktiivsust) –termiline Ajukeemia
Kaks päeva hiljem saate EMO-st teada, et patsient võeti jälgimisele ning pärast neuroloogi konsultatsiooni ja pea kompuutertomograafilist uuringut pandi lõpuks diagnoosiks subarahnoidaalne verejooks. Vahepeal on patsient läbi teinud eduka operatsiooni. 340 Tavapärane anatoomia ja füsioloogia Peavalu ise ei ole haigus, vaid erinevate häirete sümptom. Sagedane peavalu tekitaja on näokolju- või kuklapiirkonna lihaste pinge. Erinevates kohtades asuvad valuretseptorid aktiveeruvad ja peavalu teade edastatakse ajju. Põhjustajaid on erinevaid ning need ulatuvad kroonilistest lülisambahaigustest kuni psüühikahäireteni välja. Tüüpiline näide seda liiki peavalust on pingepeavalu. Kuigi aju ise valu ei tunne, võivad koljusisesed muutused, näiteks rõhu suurenemine kasvaja tagajärjel või ka ajuverejooksu tõttu, erinevate struktuuride kaudu endast ajule valuna märku anda.
annaabi.ee 
