Sünnituse esile kutsumine. Kui sünnituse aeg on juba üle, sõltub valitud meetod kohast, kus sünnitada kavatsetakse, ja sellest kui palju on emakakael induktsiooni ajaks avanenud. Nüüdisajal on sünnituse esilekutsumine mitmeid võimalusi: · Lootevesikesta avamine- Seda saab teha siis, kui emakakael on veidi juba avanenud. Vesikesta avamisel emaka maht väheneb ja vallanduvad emaka kokkutõmbed. Protseduur ei ole valus, sest kestas ei ole valuretseptoreid. 13 · Prostaglandiinigeeli viimine tuppe või emakakaelale- Geel pehmendab emakakaela ja selle tagajärjel võib alata sünnitustegevus. Tavaliselt kasutatakse seda siiski vaid emakakael ettevalmistamiseks. · Tilguti kaudu oksütotsiini manustamine- Oksütotsiini tekitab emaka kokkutõmbed ning seda tilgutakse veeni järjest suuremas annuses seni,
vabade närvilõpmete mingisuguseid muid retseptoreid ega tunne ka midagi peale valu. Kui mingi kehaosa tundlikkus ajutiselt kaob, siis taastub kõigepealt valutundlikkus. Valutundlikkus on organismi kaitse seisukohalt väga suure tähtsusega: valu on hädaohu signaal ja kutsub esile kaitsereaktsioone. Valuretseptorite ärritamine kutsub esile reflektoorseid muutusi: suureneb adrenaliini nõristumine, tõuseb vererõhk jne. Valuretseptoreid on võimalik anesteetikumide abil välja lülitada. K o m p e erutused (taktiilsed) tekivad karvasibulate ümber keerdunud närvipõimikute, Meissneri ja Vater-Pacini kehakeste ja Merkeli kettakeste ärritamisel. Meissneri kehakesed asetsevad pärisnaha näsakestes, eriti rohkelt on neid sõrmeotstes. Vater-Pacini kehakesed on 2-3 mm pikkused moodustised alusnahas (rohkelt on neid peopesades ja jalataldadel). Merkeli kettakesed asetsevad
pinnal. Külmatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 10°-40° C. Kuumatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 32°-48° C. Alla 10° või üle 48° C temperatuur stimuleerib eelkõige valu, mitte termoretseptorid. Valutundlikkus Valu annab teavet kudesid kahjustavast ja tervist ohustavast olukorrast, see aitab elus püsida. Koe ärritus või vigastus vabastab prostaglandiine, kiniine ja kaaliumi ioone, mis stimuleerivad valuretseptoreid kestvamalt, isegi pärast valutekitava stiimuli lõppu. Age (terav, kiire, torkav) valusignaal jõuab ajju väga kiiresti, 0.1 sekundiga stiimuli toimimisest. On omane pindmisele koele. Kestev (piinav, krooniline, põletav, tuikav) valu algab sekundi või enamgi pärast stiimulit ja selle intensiivsus suureneb järkjärgult. Kehatunnetus kehaosade (eriti pea ja jäsemete) vastastikune asend ja liikumine.
Külmaretseptorid talitlevad kolmel juhul: külmas, naha temperatuuri langusel ning kõrgetel temperatuuridel. ·Nulli lähedasel temperatuuril ei talitle enam ükski retseptor. VALU ·Valu peamiseks funktsiooniks on organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, ka annab see märku organismi ülekoormusest ja vajadusest puhata. ·Pindmine valunahakahjustuse korral ·Süvavalulihastest luudest luuümbrisest, liigesekihnust, kõõlustest. Näiteks, pea-, hamba-ja reumavalu ·Valuretseptoreid on vähe või pole neid üldse maksas, neerudes (v.a. neeruvaagen), kopsus, ajus, kõhrkoes, luu plinkaines. Neid ümritsevates struktuurides on aga palju valuretseptoreid: kõhukelmes, rinnakelmes, ajukestades, luuümbrises. ·Siseelundivalu(vistseraalne) on raskesti lokaliseeritav NÄGEMISMEEL Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid - kepikesed ja kolvikesed - asuvadvõrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus
kuuma ning valu sensorid, valu stimuleerivad kahjustunud rakkudest vabanevad ained-pindmine valu on nahakahjustuse korral, süvavalu on algab lihastest,luudest jne, vistseraalne valu ehk siseelundi valu on raskesti lokaliseeritav), kompimiskehake(paiknevad karvadeta nahas, samuti rinnanibul ja huulte ning keeleotsa limaskestas. Nende asukohaks on epidermisealune sidekoe poolt moodustunud papillid.) Pacini kehakesed, toimivad ainult järskudele mehhaanilistele ärritajatele. Valuretseptoreid on vähe või pole üldse neerudes, maksas, ajus, kopsus Valu bioloogiline roll-organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, annab märku ka organismi ülekoormusest ning vajadusest puhata. Silmamuna ehitus-ERALDI LEHEL Silma optiline süsteem-moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha, silmaava ehk pupill Soonkesta derivaadid-pärissoonkest,mille kaudu toidetakse välimist kolmandikku võrkkestast, ripskeha, milles paikneb ripslihas ning vikerkest ehk iiris
annaabi.ee 
