Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
veel murus callicerum (kivisisaldusega muldvall). Linnad polnud suursugused, aga
suuremad asulad kaubateede ristumispunktides olid tavalised. Need olid sageli
ümbritsetud muldvalliga, kõrgemal künkal. Linnade valitsemisel võeti eeskuju
Kreekast ja Roomast olid valitavad munitsipaalametnikud.
2. saj eKr võtsid keltide suuremate piirkondade valitsejad kasutusele kuld- ja
hõbemündid (Kreeka ja Rooma järgi), mis olid küllaltki kõrge kunstilise
valmistustasemega. Valmistajad olid kas sisserännanud spetsialistid v sisseostetud
orjad. Keldi valitsejad õppisid kiiresti ära müntide ideoloogilise väärtuse:
propagandaväärtuse, kui mündil on valitseja profiil või kui alamale kingitakse münte.
Müntidel on hõimupealike näopilte, paljudel müntidel on taimesümboolikat,
puuvõõrikut jms.
Ehituskunst lihtne, kasutati puitu, saviga tugevdatud vitspunutisi. Kasutati ka kivi,
kuid ilma mördita