Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi lahuseid. Happed lahustavad klaasi koostises olevaid alkaale Klaasile mõjuvad kahjulikult tsemendi- ja lubjavesi ning Silikaatvärvid *Klaasi valmistamine. *Lehtklaasi meetod sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Valmistusmeetodist johtuvalt ei ole lehtklaas täiesti asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi. Peale valtsimist jookseb klaasilint jahutusahju. Valuklaasi meetodil valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi Peegelklaas valmistatakse valuklaasi mõlema poole lihvimise ja poleerimisega *Float-klaasi meetod (Pilkington 1959) sulaklaas suunatakse sulatusvannist veega jahutatavate
..90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurkiht võib koosneda: · mingist mineraalist põldpagu, pegmatiit, kriit jne · metalli ühendist tina, kroom, vask jne Veel värvainest ja veest Keraamilised tellised Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3. Telliste põhisuurused: 250 x 120 x 65 standardtellis 250 x 120 x 88 moodultellis Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%.
,,moon", ,,moonilahus" jne. 1998. aastal ilmus Eesti illegaalsele narkoturule pulbriline heroiin ning enamus nn.moonivedelikku kasutanud narkomaane on üle läinud selle süstimisele. Üks vanimatest kesknärvisüsteemi stimuleerivatest sünteetilistest narkootilistest ainetest on amfetamiin, mida on kasutatud kui tugevat stimulanti ning ka kehakaalu vähendajat. Tänavakaubanduses esineb amfetamiin (amfetamiinsulfaat) põhiliselt pulbrina, kapslitena, harvem ka tablettidena. Sõltuvalt valmistusmeetodist võib see olla valge, helekollaka või roosaka värvusega ning lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Seda kasutatakse kas süstides, suu kaudu või ka ninna tõmmates ning see tekitab tugeva psüühilise sõltuvuse. Nii toimelt, välimuselt kui ka kasutusviisilt sarnaneb amfetamiiniga metamfetamiiin, mille aluselist vormi suitsetatakse spetsiaalsetes vesipiipudes. Keemiliselt struktuurilt on amfetamiinile lähedane ka ecstasy, mida peetakse ka entaktogeeniks, s.o. aineks, mis
keemilistest ühenditest ja põletusprotsessi iseloomust (raud punane; lubi, titaan kollane; mangaanoksiid pruun ja must) EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3 EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED PÕLETATUD TELLIS.OMADUSED
a. määrus nr. 230 (RT I, 1997, 84, 2534). AMFETAMIIN Amfetamiin on üks vanimatest kesknärvisüsteemi stimuleerivatest sünteetilistest narkootilistest ainetest, mida on kasutatud kui tugevat stimulanti ning ka kehakaalu vähendajat. Kui tuli ilmsiks selle kahjulik mõju, keelati paljudes maades amfetamiini kasutamine üldse või kasutatakse seda väga piiratult. Tänavakaubanduses esineb amfetamiin (amfetamiinsulfaat) põhiliselt pulbrina, kapslitena, harvem ka tablettidena. Sõltuvalt valmistusmeetodist võib see olla valge, helekollaka või roosaka värvusega ning lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiini kasutatakse kas süstides, suu kaudu või ka ninna tõmmates. Selle toime võib alata peaaegu kohe peale manustamist ja kesta 2-4 tundi. Amfetamiin tekitab tugeva vaimse sõltuvuse. Väga levinud on amfetamiini kasutamine põhjamaades ning seda esineb ka Eestis. Hüüdnimedest on meil kasutusel "vitamiin", "A vitamiin", "tablett", "spiid", "amf" jt.
annaabi.ee 
