Porteri väärtusahel jagab ettevõtte tegevused omavahel sõltuvateks. Porteri teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon, mis aitab analüüsida konkreetseid tegevusi, mille kaudu saavad ettevõtted luua väärtust ja konkurentsieelise. Koosneb põhitegevustest ja abitegevustest ehk toetavatest tegevustest. Põhitegevused: 1 Sisenev logistika nt tooraine vastuvõtmine, käitlemine jne 2 Tegevusoperatsioonid sisendite lõpptoodeteks muutmine 3 Väljuv logistika valmistoodetega tehtavad tegevused 4 Turundus ja müük ostuvõimaluste loomine ostjatele ja müügitegevused 5 Teenindus teenuste osutamine toote väärtuse suurendamiseks või säilitamiseks Abitegevused: 1. Hankimine 2. Tehnoloogia arendamine 3. Inimressursside juhtimine 4. Ettevõtte infrastruktuur 15) Mida annab väärtusahela analüüs? Lk 93-95 Väärtusahela analüüs annab võimaluse elimineerida või minimeerida väärtusahelas väärtust mittelisavad
organiseeritud ventilatsioon, kuuma ja külma vee varud, optimaalne õhutemperatuur ja vajalik sisustus. Tootmisruumis ei tohi olla tuuletõmbust ega tugevat õhuliikumist, mis kuivatab tooteid ning tekitab taina pinnal kooriku, halvendades kerkimist. Tootmisruumi pindala sõltub ettevõtte tüübist, võimsusest ja töö iseloomust (tooraine või pooltoodete baasil). Ruumide planeerimisel on vaja vältida tooraine kokkupuutumist valmistoodetega. Tootmisruumide asetus peab vastama tehnoloogilisele protsessile, kusjuures eeltöötlemine peab olema eraldatud kuumtöötlemisest. Laod peavad asuma võimalikult lähedal tootmisruumidele, kui eeltöötlemisruumid paiknevad laoruumide kõrval. Toodete mahajahutamiseks peab olema eraldi ruum küpsetusruumi läheduses, samuti ühenduses ekspeditsiooniruumiga. Jahuruum peab olema jahe, temperatuur 10-15C, hästi ventileeritav, õhuniiskus mitte rohkem kui 75% Tööpaiga valgustatust e
Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja vastutuskindlustus jne. Muutuvkulud on välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud. Muutuvkulud kaasnevad tavaliselt ostetud materjalide ja valmistoodetega, palkadega, elektrienergiaga, kütusega jne. Reeglipäraselt on muutuvkulud need kulud, mis ei teki kunagi siis, kui midagi ei toodeta, ei osteta, ei transpordita või ei käsitleta laos mingil viisil. 92 Otsekulud on enamasti muutuvkulud ja üldkulud tavaliselt püsivkulud. Mõlemil juhul eksisteerib ka erandeid.
jälgimise ehk tootmise juhtimise kulud. Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja vastutuskindlustus jne. Muutuvkulud on välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud. Muutuvkulud kaasnevad tavaliselt ostetud materjalide ja valmistoodetega, palkadega, elektrienergiaga, kütusega jne. Reeglipäraselt on muutuvkulud need kulud, mis ei teki kunagi siis, kui midagi ei toodeta, ei osteta, ei transpordita või ei käsitleta laos mingil viisil. Otsekulud on enamasti muutuvkulud ja üldkulud tavaliselt püsivkulud. Mõlemil juhul eksisteerib ka erandeid. 117 Materjalikulud on kulud, mis on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega.
Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis, kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud. Muutuvkulud kaasnevad tavaliselt ostetud materjalide ja valmistoodetega, tööliste palkadega, elektrienergiaga, kütusega jne. Reeglipäraselt on muutuvkulud need kulud, mis ei teki kunagi siis, kui midagi ei toodeta, ei osteta ega transpordita. Muutuvkuludel on omadus olla pikal perioodil suhteliselt püsival tasemel.
annaabi.ee 
