Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (d...
kolmandale kohale möödudes Fourth level Saksmaast. Hiina keskmine Fifth level majanduskasv aastas on umbes 10% ning 2010. aastal möödus Hiina tänusellele ka Jaapanist tõustes teisele kohale USA järel. Selline majanduskasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost viimase 50 aasta jooksul. Hiina majandus sõltub rohkesti nende valmistatavatest masinatest, tööstuskaupadest, mineraalidest ja rauast. Kunagi oli aga peamine raha allikas põllumajandus. 2006. aastal tõusis Hiina ekspordimaht 963 miljardi dollarini. Rahvastik Hiina rahvaarv 2010. aasta seisuga on 1,34 miljardit inimest. Hiina on arengutase Click to edit Master text styles on suhteliselt madal, sest riigis on väga Second level Third level
Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 3. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Tarneahela ülesanne on ühendada omavahel kõik tegevused, struktuurid ja osalised alates toorainete valmistajaist kuni tarbijateni. Tarneahel on võrgustik, kus ettevõtted juhivad ja arendavad koostöös ahela voogusid. Tarneahelas on igal organisatsioonil oma roll. Tarneahela struktuur sõltub ettevõtte valmistatavatest toodetest, tegutsemisalast ja selle klientidest. Tarneahel ühendab ettevõtte ja selle tarnijad jaotuses osalevate ettevõtete ja tarbijatega. Tarneahelas on seatud eesmärgiks efektiivsuse ja kliendikesksuse saavutamine ning lisaväärtuse tootmine. Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgustiku materjalivoo ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist ja juhtimist. Tarneahela haldamisel
villitakse, märgistatakse ja säilitatakse külmlaos temperatuuril kuni 6 °C. Pastöriseeritud piima tootmise tehnoloogia näide on toodud skemaatiliselt joonisel 1 Joonis 1 Pastöriseeritud piima tehnoloogiline skeem (Abiks väikekäitlejale, II osa, Piim ja piima töötlemine 2012) 10 4.2 Keefiri tehnoloogia Keefir pärineb Kaukaasiast. Tänapäeval on keefir Ida-Euroopa riikides üks enim valmistatavatest hapupiimajookidest, kuid populaarsust on keefir võitnud mujalgi. Keefir on hapupiimajook, mida valmistatakse nii lehma-, kitse- kui ka lambapiimast. Keefirile on omane spetsiifiline lõhn, mis tuleneb pärmseente elutegevusest, ja keefirile omane mõõdukas hapu kõrvalmaitse. Keefiri valmistamisel võtavad fermentatsiooniprotsessist osa keefiriseente koostises olevad piimhappebakterid ja pärmseened. Fermenteerides kõrgematel
13 2. samm: Kirjelda tooteid Kuna toidud, mida ettevõte valmistab ja serveerib või turustab ettevõttest välja, on toitlustusettevõtte tegevust kõige täpsemalt kirjeldav, siis järgmise sammuna tuleb kirjutada milliseid toite ja kui palju ettevõttes valmistatakse. Juhul, kui ettevõttes toimub ka valmistatava toidu turustamine väljapoole ettevõtet, tuleb koostada ka toidu tehniline kirjeldus. Tee näiteks nii: Koosta loetelu valmistatavatest toitudest. Kui nende loetelu on lühike, kirjuta need kõik välja – nt hamburger, salat, fritüüritud kartulid, kohv, tee, magusad saiakesed. Kui aga loetelu on väga pikk ja menüü iga päev muutub, siis kirjuta välja toidud gruppide kaupa – supid, praed, magustoidud, kuumad joogid, külmad joogid, vormiroad jne. Kasuta neid termineid, mis on iseloomulikud just ettevõttele ja menüüle.
14 2. samm: Kirjelda tooteid Kuna toidud, mida ettevõte valmistab ja serveerib või turustab ettevõttest välja, on toitlustusettevõtte tegevust kõige täpsemalt kirjeldav, siis järgmise sammuna tuleb kirjutada milliseid toite ja kui palju ettevõttes valmistatakse. Juhul, kui ettevõttes toimub ka valmistatava toidu turustamine väljapoole ettevõtet, tuleb koostada ka toidu tehniline kirjeldus. Tee näiteks nii: Koosta loetelu valmistatavatest toitudest. Kui nende loetelu on lühike, kirjuta need kõik välja nt hamburger, salat, fritüüritud kartulid, kohv, tee, magusad saiakesed. Kui aga loetelu on väga pikk ja menüü iga päev muutub, siis kirjuta välja toidud gruppide kaupa supid, praed, magustoidud, kuumad joogid, külmad joogid, vormiroad jne. Kasuta neid termineid, mis on iseloomulikud just ettevõttele ja menüüle. Kanna valmistatavad toidud tabeli ühte lahtrisse ja teise lahtrisse kogus, kui
Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas puudub. On näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta materjale veelgi kulumiskindlamaks. Kermiste väljatöötamise ja uurimisega on TTÜ-s tegeldud üle 20 aasta, mille joksul on välja kujunenud oma koolkond. Siinkohal on toodud nende uuringute tulemused, mis ühtivad üldiste arusaamadega kermiste kulumisest. Samas on antud ülevaade pulbermetallurgia teel valmistatavatest antifriktsioon ja friktsioonmaterjalidest, aga samuti libisevatest elektrikontaktidest. Konspekti täiendakse perioodiliselt vastavalt uue informatsiooni laekumisele. Kursiivis on antud lisainformatsiooni, mis aitab selgitada teksti, kuid mille teadmine pole kohustuslik. 10. nov. 2003 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kermiste abrasiivkulumine 8 1
Tehes otsust make or buy ei tohiks tootja keskenduda ainuüksi toote hinnale, kuludele ja mahtudele, vaid peaks hindama eeskätt oma võimalusi erioskuste kasutamisel ja toote kvaliteedi tagamisel. Tootmise juhtimise viisid võivad sõltuda ettevõtte tegevusalast, valmistatavatest toodetest ja klientide vajadustest. Tootmise juhtimise alternatiivsed viisid on järgmised: • laojuhitav tootmine (Make to Stock, MTS) • tellimusjuhitav tootmine (Make to Order, MTO) • tellimusest lähtuv koostamine (Assemble to Order, ATO)