4 vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Klassikalise ja operantse tingimise teel õppimise erinevuse tõi välja Burrhus F. Skinner. Ta järeldas, et kui klassikalise tingimisega kinnitatakse valmisreaktsioone, siis operantsega õpitakse uusi käitumisviise. Seega on õppimine esimesel juhul passiivne, teisel aga aktiivne. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine)
Skinner (1904 1990) keda köitsid õppimise seaduspärasuste rakendusvõimalused. Ta avastas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant. See tähendab seda, et õppija teab, et võib saada tasu, kuid ei tea, millal. Tema tõi välja klassikalise ja operantse tingimise olilulisima erinevuse: operantse tingimise puhul õpitakse uusi käitumisviise, klassikalise tingimise puhul aga kinnistatakse valmisreaktsioone. (3: 92) 6 Operantne tingimine on siiski omane vaid kõrgemalt arenenud organismidele. Näiteks on kalade puhul raske saavutada seda, et nad õpiksid karistuse abil. (3: 93) 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine Mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude kaudu. Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused:
3. Otsene karistus ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine) soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne. 34 mõjutamine negatiivse stiimuliga laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: · Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse. · Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnitavat stiimulit rakendatakse.
kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine)- soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 1-2 mõjutamine positiivse stiimuliga- tunnustamine, kiitus jne. 3-4 mõjutamine negatiivse stiimuliga- laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse. Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnitavat stiimulit rakendatakse.
5. Selleks et stiimulid tegusana hoida, tuleks nende rakendamist edaspidi kord-korralt harvemaks ja reeglipäratumaks muuta. Stiimulite äratõmbamist märgib mõiste fading 6. Soovimatust käitumisest võõrutamisel tuleks oodatud tasust ilmajätmist rakendada järjekindlalt, vastasel korral tajutakse seda lünkliku premeerimisena. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnistab valmisreaktsioone, teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Instrumentaalse õpetamisviisi modifikatsiooniks on selline programmõpe, kus laiem teema või valdkond jaotatakse paljudeks üksikuteks õpiühikuteks. Käitumise modifitseerimine Etapiviisilise õppimise üheks mooduseks on käitumise modifitseerimine, mida rakendatakse
annaabi.ee 
