ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Ainestiku kogumisel tuleb arvestada anonüümsuse tagamist, erilisi kompensatsiooniküsimusi, konfidentsiaalsust ja ainestiku otstarbekat salvestamist. VALMISANDMESTIKUD : I AMETLIK STATISTIKA II STATISTILISED ANDMEBAASID III ARHIIVIMATERJALID IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. V MUUD DOKUMENDIKOGUD Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: 1. ankeedi sissejuhatus; 2. andmed uuringu korraldaja kohta; 3. uuringu eesmärk ja tähtsus; 4. anonüümsus ja konfidentsiaalsus; 5. kuidas küsimustele vastata 6. kuhu ja mis ajaks ankeet saata; 7. tänusõnad.
1. katseisikule tehakse teatavaks kõik tähtsad aspektid sellest, mis hakkab toimuma ja mis võib toimuda uurimuse käigus 2. katseisik peab suutma seda informatsiooni mõista 3. katseisik on pädev andma ratsionaalseid ja küpseid hinnanguid 4. osalemist puudutav nõusolek peab olema vabatahtlik, vaba sundusest 5. delikaatsed isikuandmed on seadusega kaitstud 6. UT omanikuks on kool VALMISANDMESTIKUD Uurimisandmete kogumisel tasub tegutseda ökonoomselt ja sihipäraselt: iga probleemi lahendamiseks ei pruugi kõiki andmeid tingimata ise koguda ning sageli ei sõltu töö väärtus andmete hankimise viisist. Võib-olla saab mõne alaprobleemile vastata valmisandmestikpõhjal, teiste jaoks aga tuleb ise täiendavaid andmeid koguda. I AMETLIK STATISTIKA Statistilisi andmeid on üsna palju. Neid kogutakse näiteks elanike haridustaseme, tööhõive, elutingimuste,