töödeldud. Külmutatud köögiviljad säilivad enamasti 3-6 kuud. - kuivatamine (dehüdratsioon): põhineb toiduaine vee sisalduse vähendamisel sooja ja liikuva õhu kaudu. Värsked marjad, puu- ja köögiviljad sisald. vett 80-96%, kuivatatult 1020%. Kuivatamisel kaotab enamik mikroobe paljunemisvõime, kui niiskusesisaldus on 25-30%, hallitusseened kaotavad selle 15% juures. Kuivatamise temperatuur oleneb marjade, puu- ja juurviljade liigist, konsistentsist, valmimisastmest, värv- ja parkainete sisaldusest. Kõiki mahlaseid saadusi (marju) tuleb kuivatada tõusvas temperatuuris: närbumiseni 40°C juures, siis tõsta temperatuur üle 60°C ja lõplik kuivatus toimub 80°C. Kõiki tiheda viljalihaga ja kuivainerikkaid aiasaadusi on soovitatav kuivatada langevas temperatuuris: kuivatamist võiks alustada 80°C juures ja lõpetada 60°C juures. - soolamine - hapendamine: Hapendamine on toidu töötluse tehnika, mis kasutab toidu füüsikaliste ja keemiliste
Pikaajalise mõjuga lämmastikväetisteks loetakse orgaanilisi väetisi ning ühendeid. Orgaanilistest väetistest parim on kompost. Komposti puhul oleneb lämmastiku vabanemise kiirus taimedele kättesaadavasse vormi komposti C ja N suhtest ehk teisisõnu, süsiniku ja lämmastiku ülekaaluga materjalide vahekorrast. Sobiv suhe on umbkaudu 25 : 1. Lämmastiku vabanemise kiirus ja määr olenevad ka komposti valmimisastmest ehk küpsusest. Lämmastiku vabanemist kõikidest orgaanilistest väetistest mõjutavad kasvupinnase mikrobioloogilised omadused. Tööstuslikult toodetavaks lämmastikuühendiks on näiteks metüleenuurea ehk nn püsilämmastik. Lämmastiku vabanemise kiirust metüleenuureast mõjutab metüleenuurea polümeerse ahela pikkus. Erinevate lämmastikuühendite mõjuaeg on erinev ning see oleneb lisaks väetiste endi omadustele ka
annaabi.ee 
