Eesti uusaeg
Rüütelkondliku omavalitsuse juures 19 sajandil olulisi muudatusi ei toimunud, küikoli nii,
nagu ta oli 18 saj enamvähem. Rüütelkonna kõrgeim institutsioon oli maapäev, tähtsaim
tegutsev oli aga Maanõunike kolleegium.
19 saj tekib uus teema ehk Talurahva omavalitsus- esialgu olid need mõisnikkonna
kontrolli all, tähtis oli 1866 vallareform, kui omavalitsused vabaneti mõisnikke eeskostest.
Tekkisid eraldi vallavalitsused ja vallakohtud. Vallavalitsuse eesotsas oli vallavanem. Oli
ka vallvolikogu, mis tuli kokku vhemalt 1 kord aastas, otsustas töhtsamaid küsimusi.
Kohtuvõim 19 saj
Justiitsreformi käigus toimus pöhimötteline murrang, kaotati kohtute seisuslikpöhimöte,
kehtestati ühtne üldkohtute süsteem. Samuti, kohtuvõim läks eraldiseisvate kohtuasutuste
privileegiks ( väikestviisi võimude lahususe süsteema tekis juba ).
Politsei 19 saj
algselt oli sama,mis 18 saj ehk adrakohtuniku fukntsioon, mis kohta täitis siis üks
mõisnik. Liivimaal kandis see nime sillakohus
annaabi.ee 
