saj maailm oli Euroopa-keskne *Enamus koloniseerituid asumaasid kuulusid Euroopa suurriikidele ning väljaspool Euroopat oli ainult 2 iseseisvat riiki (USA, Jaapan) *Maailmas tungisid igale poole euroopalikud tarbeesemed, rõivad ja mood. 4.Vali 1 imperialistlik riik ning tõesta sobivate ja võimalikult erinevate näidetega, et see riik oli 20.saj. alguses jõudnud imperialismi. Suurbritannia Tunnus: palju koloniaalvallutusi, võim, maailma valitsemise püüdlused, vallutuspoliitika Tõestus: suured koloniaalvallutused (Ida- ja Lõuna-Aafrika, Kanada, Austraalia, Lõuna-Aasia); majanduslik mõjuvõim oli laienenud; suurima rahvaarvuga imperialistlik riik sel ajal 5. Nimeta 1 konfliktipaar Euroopas ja 1 väljaspool Euroopat ning lisa igale paarile põhjus. 1) Saksamaa & Jaapan Jaapan tahtis Saksaamaa koloniaalvaldusi Aasias 2)Saksamaa & Suurbritannia Saksamaa tahtis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Suurbritanniaga 7
Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale oma vasallriiki eesotsas Taani kuninga venna hertsog Magnusega nurjusid. Ivan IV alustas ka uut rünnakut Siberile. Sinna saadeti tuhande mehega Volga kasakate ataman Jermak. Pärast oma abikaasa surma 1560.a. andus Ivan IV üha enam joomisele ja liiderdamisele. Tsaari nõuandjateks said ta joomakaaslased.1565.a
Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. ; Seega I MS oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks olid suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Sõja ajend: Sarajevo atentaat 28.06.1914- A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kuu aega hiljem kuulutas A-U sõja Serbiale. (Kuidas sõda algas: Venemaa toetas Serbiat, A-U kuulutas Serbiale sõja, venemaa kuulutas mobilisatsiooni, Saksamaa kuulutas venemaale sõja 1.aug.1914 ja siis prantsusmaale, läks kallale ka Belgiale, sõda laienes(34 riiki) ) 28.06-A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia terroristi poolt. 23
2) Rockefelleri grupp Standard Oil ( nafta ) Kiire arengu põhjused: ·maavarad · põllumajandus mitmes kliimavöötmes ·uut tehnikat rakendati kiiresti ·ameerikalik asjalikkus (ettevõtlikus) ·kodanlik demokraatlik revolutsioon ·lai siseturg ·välismaise tööjõu rakendamine ·vanuseliselt soodne struktuur · pool saj. polnud Ameerikas sõdu Kahepartei süsteem: 1. vabariiklik - Vabariiklik Partei - suurtöösturid ·suurriiklik vallutuspoliitika ·tugev keskvõim ·kõrged tolli tariifid Lubasid kulda. 2. demokraatlik - Dem. Partei - farmerid ja kaupmehed ·kritiseerisid suurt vallutuspoliitikat ·nõudsid vabakaubandust ·kritiseerisid monopolide ülemvõimu Lubasid hõbedat. Poliitika loodushoiu alal loodusressursside meeletu raiskamine ja hakkas selle piiramine. Trustide vastane seadus keelati määrata erinevatele ostjatele erinevaid hindu ja aktsiate kokkuost konkurentsi nõrgestamiseks. McKinley , Roosevelt, Taft, Wilson.
Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1
paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Napoleoni sõjad Prantsusmaa sõjad Euroopa riikide koalitsioonidega Napoleoni I konsulaadi ja keisririigi ajal. Sõdu põhjustas Prantsusmaa ja Suurbritannia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas ja prantsuse suurkodanluse huve toetav Napoleoni vallutuspoliitika. Pärast Napoleoni võimuletulekut purustasid Prantsuse väed võitluses II koalitsiooni ( Suurbritannia, Venemaa, Austria, Napoli kuningriik jt.) vastu Marengo lahingus 14.juuli 1800 Austria armee. Tagajärjeks oli koalitsiooni lagunemine ning Luneville'i ja Amiens'i rahulepingu sõlmimine. 1805 organiseeris Suurbritannia III Prantsusmaa-vastase koalitsiooni (Suurbritannia, Venemaa, Austria , Rootsi )
värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile) - Justinianus soovis vallutuspoliitika abil taastada Rooma muistse hiilguse ning purustas vandaalid Põhja-Aafrikas, vallutas Itaalia idagootidelt (sõditi 20 aastat, võideti, kuid sõda Bütsantsile äärmiselt kurnav), liitis Bütsantsiga ka Lõuna-Hispaania, Vahemere saared 3. Välisvaenlaste sissetungid - Bulgaaria 7-11. sajand - araablased 7.-11. sajand - viikingid ja Kiievi-Vene 9.-10. sajand - ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054 - türklased- seldzukid 11
Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule. NSVL läks Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina Saksale Poole lääneosa ja Leedu MRP – 23.08.1939 allkirjastasid Saksa ja NSVL mittekallaletungipakti, kehtivusega 10 aastat, Euroopa territoorium jagati mõjusfäärideks. Anšluss – 1938, märts Austria liidetakse Saksamaaga Tanaka memorandum – 1927 Jaapani vallutuspoliitika, eesmärk maade vallutamine Müncheni tehing – 1938 kokkulepe alusel prantsusmaa, inglismaa ja itaaliaga lubas saksamaal hõivata sakslastega asustatud tsehhoslovakkia osad. Fr.Franco – rahvakaitsefunda väejuht, astusid välja vabariiklaste vastu ja algab Hispaania kodusõda 1936
Valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti. Aitas sõdalastel oma kaheksajalgsel hobusel Valhallasse jõuda. Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta
majordoomused. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal Itaalia langobardi kuningatega. Paavst palus kaitset Frangi majordoomuselt Pippinilt ja lubas talle vastutasuks Frangi kuninga tiitli. Eelmine kuningas tagandati ja saadeti kloostrisse. Pippin alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna paavstidele valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik, kus paavstile kuulus nii kiriklik võim kui ka ilmalik võim. 23. Arutle mis oli Karl Suure vallutuspoliitika tulemuseks. (saksid, Gallia, Itaalia , Saksamaa, kroonimine, keisrivõimu taastamine)- Ta oli sõdades nii edukas, et valitses paljude maade üle ja suutis rahvaid ristiusku pöörata. Suure osa oma valitsusajast veetis sõjaretkedel kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Saksidega pidi ta sõdima ligi 30 aastat, et nad vallutada ja ristiusku pöörata. Ta vallutas itaalia valitsusaja algul ja Gallia päris ta juba oma isalt lisaks kuulus talle ka
1935. aasta juunis sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa mereväelepingu, millega sai Saksamaa õiguse luua laevastiku, mis moodustas 1/3 inglise mereväest. See oli jällegi üks näide sellest, kuidas lääneriigid lihtsalt lasid Hitleril dikteerida järjest suurenevaid nõudmisi. Lääneriigid ilma vastupanuta täitsid need, lootes lihtsalt heale õnnele ja sellele, et Hitler valmistub sõjaks NSVL vastu, mitte ei taha sõtta astuda teiste Euroopa riikidega. Hitleril oli aga kavas vallutuspoliitika ja kättemaks rahulepingu tingimuste eest. Sellinne samm lääneriikide poolt oli lihtsalt jätk nende esimesele järeleandmisele. Minu arust, oleksid nad pidanud mõistma, et kui Hitler nii agaralt üritab luua sõjaväge, koos mereväega ja järjekindlalt oli asunud rikkuma rahulepingu tingimusi, siis see saigi ainult tähendada seda, et Saksamaa oli teel sõja suunas. Kui Hitler nägi, et lääneriigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga teevad pidevalt
Kuidas mõista ütelust: ,,Balkan oli Euroopa püssirohukeldriks"? Balkanil võis iga hetk vallanduda suur rahvusvaheline konflikt, kus põimusid suurriikide huvid. Selgita termin ,,imperialistlik sõda" sõda, millega saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas Nimeta imperialistlikke sõdu, mis toimusid enne I maailmasõda Miks võib Esimest maailmasõda nimetada imperialistlikuks sõjaks? kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks olid suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused 3. Nimeta kaks läänerinde olulisemat lahingut, nende toimumisaeg, osapooled ja lühikirjeldus Lahing: Marne'i lahing Somme'i lahing Aeg: 1914 Juuli- nov 1916 Osapoole Prantsusmaa - saksamaa Inglismaa prantsusmaa - saksamaa d: Kirjeldus: Prantslased tõrjusid Esmakordselt kasutati lennukeid ja tanke. Inglismaa ja prantsusmaa sakslased pariisist pealetung saksamaale
· enamlaste valduses olid olulisemad tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mistõttu said nad oma vägesid kiirelt ümber paigutada · lääneriigid ei sõdinud enamlaste vastu, nad olid sõjast kurnatud · valgete tegevus ei olnud läbimõeldud killustatud, Punaarmee võitlusvõimelisel sõjaväel oli lihtne võita · enamlaste oskuslik propaganda mõjus vaestele, palju vabatahtlikke 10. Kirjelda sõjakommunismi poliitikat. Sõjakommunism enamlaste vallutuspoliitika 1919-21 kodusõja ajal, eesmärk allutada vastased majanduslikult, viidi sisse mõned tunnused, mis meenutavad kommunismi, nt: · kogu majandus allutati riigikontrollile · kaotati palgad ja tasu paljude teenuste eest rahal polnud väärtust · toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · talupoegadelt konfiskeeriti toiduaineid · transport oli tasuta 11. Milles seisnes nn. uus majanduspoliitika (NEP)? Mis oli selle eesmärk?
· enamlaste valduses olid olulisemad tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mistõttu said nad oma vägesid kiirelt ümber paigutada · lääneriigid ei sõdinud enamlaste vastu, nad olid sõjast kurnatud · valgete tegevus ei olnud läbimõeldud killustatud, Punaarmee võitlusvõimelisel sõjaväel oli lihtne võita · enamlaste oskuslik propaganda mõjus vaestele, palju vabatahtlikke Sõjakommunism enamlaste vallutuspoliitika 1919-21 kodusõja ajal, eesmärk allutada vastased majanduslikult, viidi sisse mõned tunnused, mis meenutavad kommunismi, nt: · kogu majandus allutati riigikontrollile · kaotati palgad ja tasu paljude teenuste eest rahal polnud väärtust · toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · talupoegadelt konfiskeeriti toiduaineid · transport oli tasuta
jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. 4. Venemaa 17. 18. sajandil Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur
Partlased olid iraani ratsutajahõimud, kes elasid 3. sajandi keskpaiku eKr Kaspia merest ida pool. Umbes 250 aasta eKr vabastasid nad end Arsak I (arsakiidide dünastia rajaja) juhtimisel Seleukiidide võimu alt ning rajasid Meediast Baktrani ulatuva, ühtse keskvõimuga suurriigi, mis püsis peaaegu pool aastatuhat. Pidevas võitluses Seleukiididega rajati Partia riik. Vallutati Ahhemeniidide riigi põlismaa ja võeti omaks nende vallutuspoliitika. Lisaks Rooma sõdurite ja vangistatud partalaste kujudele plintidel on stseene keisri kahest sõjakäigust kujutatud reljeefidel külgmiste läbikäikude kohal. Friisil näeme keisri triumfi. Rooma müntidel olevate kujutiste järgi on teada, et kunagi kroonis võidukaart pronksist nelikrakend koos kahe võimsa keisri kujuga. Colosseum Palatinuse, Esquilinuse ja Caeliuse künka vahelises orus asuv Colosseum on tänapäeval Rooma sümboliks
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo
Saksamaalt õpiti vask- ja raudesemete valmistamist. Õpetajateks kutsuti Prantsusmaale võõramaa meistreid. Kaubanduse arendamiseks asutas Colbert privileegeritud kaubakompaniisid. Turgude ja tooraine hankimiseks asuti koloniaalvallutuste teele. Colbert'I peeti Prantsuse koloniaalimpeeriumi loojaks. Colbert suri 1683.a. Tema poliitika tõi Prantsusmaale edu, kuid mitte sellisel määral kui erakapitalismi teele asumine Inglismaal. Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda
saj.Islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Saksa kangelaseepos oli "nibelungide laul". Bütsants: Lä-Rooma alad langesid 6.saj.ks germaanlaste võimu alla. Ida-Ro. püsis keisrivõim kuni 15.saj., mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased.Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslaseid nim. sageli lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike- Aasia. Keiser Justinianuse valitsusajal püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust.6.saj. teisel poolel tungisid Balkani pools. lõunaslaavlased ja Ital. germaani hõim langobardid.7. saj. tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid.Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung.Raskustest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele. Kui türklased-seldzukid olid 11.saj. alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nas ka Väike- Aasiasse.Suur osa Väike-Aasiast
Kõik ühiskonna valdkonnad on partei ja idealoogia kontrolli all. Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole. Natsipartei sai alguse Austrias. Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria. Vallutuspoliitika põhjuseks oli vajadus tagada sakslastele eluruum. NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte. 1921 – SA (Pruunsärklased). Rünnakrühmlased a la saksa sõjaväe tuumik (wermaht). Ülesandeks rünnata kõiki poliitilisi vastaseid. 1925 – luuakse SA sees SS (kaitsemalev). Ülesandeks partei sisekontroll. Natsi idealoogia põhi elluviia Teise maailmasõja ajal – kõige hirmsam organisatsioon. 1933 – SS alluvusse loodi Gestapo. (19.11.13)
Keiser oli Kristuse asemik maa peale, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigikohtunik, ülim seadusandja. Keisri nimetasid ametisse armee, senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad. Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja
Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur näljahäda
Tuntuim luuletus on ,,Tiiger", luulekogust ,,Kogemuste laulud". Järvekoolkond ehk leikistid Järvepoeetideks kutsutakse inglise romantilise luule vanemat põlvkonda, kes rajasid inglise romantilise kirjanduse alused nii teoorias kui ka praktikas Wordsworth, Coleridge, Southey elasid lähestikku järverikkas piirkonnas. Järvepoeete mõjutas Prantsuse revolutsioon, kuid revolutsioonijärgne terror ja Napoleoni vallutuspoliitika tekitas pettumust. Inglise romantismi manifesti avaldasid Wordsworth ja Coleridge ühise kogumiku ,,Lüürilised ballaadid" eessõnas. Nõudsid lihtsa elu kujutamist, ilu otsimist ka igapäevases, suundumist üleloomuliku ja irratsionaalse poole. Parim keskkond luuletajale on maa ja külaelu, loodus. Pooldavad igapäevase keele, sh lihtinimeste kõne toomist luulesse. Luuleks sobib ka proosavorm. F. Hölderlin Hölderlin on saksa kirjanik.
Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, algas massikultuuri tekkimine. Tekkis ka töölisliikumine. Töölised moodustasid ametiühinguid. Streigiti töö juures, meeleavalduse ja loosungid ning lõhuti vabriku seadmeid. Mis on imperialism ja millised on selle tunnused? Imperialism on suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja kolooniavallutused. See oli huvide konfliktid veel hõivamata alade pärast. Tänu sellele suurenes Saksamaa ja Inglismaa vastuolud, sest Saksamaa tundis ennast kolooniatest ilmajäänuna. Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja
Iseloomult oli Roosevelt küllaltki isekas ja auahne mees. 1912. a. presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson, kes lubas tõsiseid reforme. 1914. a. võetigi lõpuks vastu trustidevastane seadus, millega määratleti hinnapoliitikat, keelustati aktsiate kokkuostu konkurendi nõrgestamiseks jms. VÄLISPOLIITIKA. Tuginedes oma majanduslikule võimsusele, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. Suurriikliku vallutuspoliitika näiteks võib tuua Hispaania-Ameerika sõda (1898), mil Hispaanialt vallutati Filipiinid ja Kuuba. Eriti toetas seda Vabariiklik Partei. 2. SAKSAMAA RIIGIKORD. Saksamaal oli valitsevaks riigikorraks liberaalne konstitutsiooniline monarhia, kus viimane keiser Wilhelm II oli troonile asunud 1888. a. Uus riigipea oli veendunud, et keisri tahe on kõrgeim seadus riigis ning olnud 1890. a. erru saatnud senise riigikantsleri, keisririigi tegeliku looja O
AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada
saj algul, Reformatsioon, Reformatsioon taanis, Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus 1547a., vallutuspoliitika, Terror(Opritsnina), Perekond 38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus, Poliitilised teosed, Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane, Feodossi Kossoi, Matvei Baskin, Kirik ja riik, Domostroi 39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik, Diardano Bruni, Arstiteadus. 26.Varasemad retked: kuni 15. saj
1717 kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Valgustatud absolutism- Friedrich II ( talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu, taheti takistada talumaade mõisastamist). Uute külade ja talude rajamine, jätkus ka koolihariduse areng. F. II võimuperiood möödus sõdades (Austria pärilussõda, vallutas Sileesia, seitsmeaastane sõda, kus seisis vasti Euroopa koalitsioonile) Vene riik 17.saj.- Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, kus Venemaa oli lahingus Roosti ja Poolaga. Ivan IV asemele tahtsid tulla ta pojad Fjodor (kellel oli vaimne puue), Dmitri (kes hiljem siiski suri) ja Boriss Godunov (kellest saingi tsaar). Vale-Dmitri I- vene troonil pärast Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti. Moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus. Stolbovo rahuga sai Venemaa endale tagasi Rootsi käest Novgorodi. Austria keisririik- Keisri võim säilis pärusmaades
Uued võimalused majanduslikuks, Rahvuse ülehindamine ja halvustav kultuuriliseks ja poliitiliseks suhtumine teistesse rahvustesse- arenguks sovinism Saksamaa muutus suureks Euroopa Riikide koloniaalekspansioon, keskseks mõjufaktoriks sõjajõudude paisutmine ja vallutuspoliitika 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Industriaalühiskonnas elasid inimesed juba rohkesti linnades, kus nad käisid tööl erinevates manufaktuurides ja vabrikutes. Käsitöö asendus masinatega, tekkis suurem vajadus hariduse järele, et töölisi väljaõpetada. Industriaalühiskonnas elasid inimesed kella järgi, sest oli vaja kindlaks ajaks tööle jõuda. 12. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi õpetuse põhiideed?
Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse, ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale Põhjused: Suur kullajanu, vajadus idamaiste vürtsi, siidi, kalliskivide järele, seiklusjanu, vajadus mereteede järele, rüütlid jäid tööta,polnud midagi teha.
tuua. Rooma suhet oma jumalustega on iseloomustatud pragmaatilisena ja varase perioodi puhul võib sellega ka üldjoontes nõustuda. Emotsionaalne vagadus pole Rooma usundile eriti iseloomulik aga nad ise pidasid end kõige jumalakartlikumaks rahvaks. Alates 2saj eKr hakkavad Rooma usundis levima ka Kreeka päritolu kultused (müsteeriumid) ning ka idamaise päritoluga kultused. Erinevate usundite levikut soodusta see, et alates 3-2saj eKr hakkab Rooma ajaloos vallutuspoliitika ning nende vallutuste tulemusel hakkavad võõraste rahvaste uskumused jõudma ka rooma. Roomlased jaotasid päevi kahte rühma, olid päevad mil teatud toimingud olid keelatud ja olid päevad mis midagi soodustasid, nt olid kindlad päevad mil rahvakoosolekut võis pidada. Nende päevade ülesmärkimisega tekkis tasapisi Rooma religioosne kalender, millest hiljem kujunes kalender. Rooma kalendrisse keelatud päevadele lisaks märgiti ka pidustusi saturnaalid
materjalistliku ajalookäsituse teed, suundudes marksismi. Mitmes köites ,,Vene ajalugu kõige kitsamas ülevaates" I-III. Andis selge skeemi, kuidas ajalugu materialistlikult, klassivõitluse skeemis vaadata. Oli näidis teoseks. See leidis edasi arendamist. Valitsejad kui teatud ajajärgu kapitalivormi esindajateks. Tsaarid feodaalse kapitali kaitsjad, töösturite ja pankurite huvide väljendajad. Terav ka vene tsaaride ehk tsaarivõimu vastu, 19. sajand kui rahvavaenulike suurriikide vallutuspoliitika juhid. 1930. aastate Venemaa poliitikaga see ei sobinud, 1930. aastate alguses kritiseeris Pokrovski vene kommunistliku reziimi. Partei ajaloo käsitlust, mille tegi Jaroslavski, mis aina suuremat tähtsust Stalinile andis. Osutas kohtadele, mis tõega vastuolus aga Prokrovski pääses repressioonidest, sest 1932 suri Kremli haiglas. Repressioonid tabasid ta vaateid, 1936 Prokrovski mittemarksistlike vaadete vastu, kus ta õpilased võtsid osa. Kaks
soolised piirangud, vanuselised piirangud. 1920 nim petsifismiajastuks. Luuakse rahvasteliit- Põhitegelane Wilson. Sellega taotleti igavesti kestvat rahu. Pärast 1 Msi mingit desarmeerimist ei toimunud ja kõigil olid omad ambitsioonid, kontrollitavad sõjaväe poolt alad. Kontrolltöö küsimused: 1)Osata iseloomustada imperialismiajastut, missugused olid imperialistlikud suurriigid. Mis oli sellele kõige iseloomulikum, millal see oli. Riigid, nende majandus ja poliitika.vallutuspoliitika. 2)imperialistlike riikide taotlused enne esimest Ms. 3) milliseid lepinguid sõlmisid suurriigid sõja eel, miks ja millised sõjalised liidud kujunesid. 4) miks nim. Balkanit Euroopa püssirohu tünniks? 5) kes sõdib Antanti poolel idarindel, läänerindel. 6) nim. Suurriikide vastuolusid ja taotlusi, mis olid seotud Balkaniga. Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms. 7) millise rahuga lõppes 1 Ms. 8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku? Põhjenda
1565-1572 opritsnina ja zemistsina, eesmärgiks purustada bojaaride vastupanu. 1570 Novgorodi hävitamine tapeti 18 000 inimest. Segaduste aeg 1598-1613 Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes järsul keskvõim. Opritsnina abil murti bojaaride ja osastivürstide (kohalike vürstide) vastuseis. Korraldati julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse. Vastuolud tsaarivõimu ja bojaaride ja Moskva ja Novgorodi vahel aga ei kadunud. Vallutuspoliitika Baltimaades viis Liivi sõjani, mille käigus võideldi nii Rootsi kui ka Poolaga. Pingelised suhted jäid püsima ka pärast rahulepinguid. Konfliktid Poola-Lleedu riigiga. Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Ivan IV suri ja troonile sai tema poeg Fjodor, kes oli vaimselt ebastabiilne. Loodi regentnõugkogu, kuhu kuulusid vana geofaalse kõrgaadli esindajad ja Ivan IV aegsed riigimehed. Omavahelises võitluses tõusis
....... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45 Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 09.08.1945).............................................. 47 MAAILM XX SAJANDI ALGUL IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus valitseda maailma. Imperialismile iseloomulikud jooned: 1. tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine 2. panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine. 3. kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses) 4. rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma 5. algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks
saab lisaalasid, siis peavad ka teised saama, et säiliks jõudude tasakaal", sellega eirati väikeriikide ja rahvaste huve (rahvuslike tegurite ignoreerimine piiride paika panemisel). Probleem: 17saj Euroopa tasakaalu säilimist hakkas ähvardama Prantsusmaa, kes taotles sõjalis-poliitilise hegemoonia saavutamist Euroopas (Louis XIV mitmed sõjad 1667-1714: Hollandi, Hispaania, Saksa-Rooma keisririigi (Austria Habsburgide) ja Inglismaa vastu). Prantslaste sõjaline vallutuspoliitika tõi võrdlemisi vähe konkreetset kasu Prantsusmaale: nt Hollandit ei õnnestunud vallutada. Selle põhjuseks oli see, et Prantsusmaa vastased sõlmisid omavahel mitmeid Prantsusmaa-vastaseid liite. 17.sajandi lõpetavad kaks üheaegset suurt sõda Euroopas: 1) Hispaania pärilussõda (1701-1713/1714) Lõuna- ja Lääne-Euroopas. Kuna Carlos viimane oli infantiilne siis avaldas ____ talle muljet ja tegi ettepaneku, et Carlos pärandaks Hispaania
See oli võimalus talupoegade agnitsiooni tööd teha. Talupoegade toetus tuligi sellest, et nad said komparteiga kokku, nii mõnigi hakkas toetama nende ideid, väga popp. 19/04/16 Jaapani ja Mandzuuria vallutamine Jaapan pisike imperialistlik riik. Tänu reformidele tööstus arenes. Kui analüüsida Jaapani käitumist, äärmiselt agressiivne naabrite suhtes, natsionalistliku meelega. Võrreldav natsi Saksamaa suhtumisega Euroopa riikidesse. Jõhker vallutuspoliitika. 18.sept 1931, Lõuna-Mandzuuria raudteel toimus plahvatus, kahju polnud väga suur, aga Jaapani guandongi armee kasutas seda intsidenti ettekäändena et alustada rünnakut hiina karnisonide vastu. 31 väljus kandongi armee tsoonist mida pidi kaitsma. Järgm aasta 1932 terve Mandzuuria riik Jaapani kontrolli all. Järgmine aasta Mandzuuria iseseisvaks riigiks Manzhuoguo. Hiina viimane keiser Puyi? pandi uuesti troonile, Jaapani valitsuse poolt. Manzhuoguo oli ainult iseseisev riik Hiinast
osales sõjaretkedel (Kartaago vallutamine), temast sai Rooma riigikorra imetleja, pidas seda kuldsest keskteest lähtuvaks äärmusi vältivaks heaks riigikorraks. Nägi Rooma välispol edu põhjus just R heas korralduses. Tahtis seda ka kreeklastele selgitada, kirjutas ajalooraamatu (Historia), mis käsitles R ülemvõimu levimist. Käsitleb hästi ka hellenismiriike. See on meie põhiline allikas nii Kreeka linnriikide kohta kui ka R vallutuspoliitika kohta nendel aegadel. Alexander Suure kohta on allikaid palju (kuigi muidu ei ole eriti). Põhiallikas on Rooma keisririigia ajal kirjutanud kreeka autor Arrianos, kes kirjutas Alexi sõjakäikudest. Teda täiendavad ka mitemed teised autorid, nende hulgas ka Diodoros, kirjutas ,,Maailma ajaloo" Augustuse ajal, millest on Alexi osa hästi säilinud. Plutarchose Alex S-e eluloos ka kirjutatud (veidi koomiliselt). Loomulikult püsisid ka vanad idamaised linnad, aga ka sinna asus kreeklasi
annaabi.ee 
