Prantsuse revolutsioon
siiski ei piisanud ning ta hakkas kaaslastega planeerima riigipööret.
9. novembril 1799 hõivasidki Napoleoni väed Seadusandliku Kourpuse hoone ning
sõjaväe survel pidid saadikud Direktooriumi laiali saatma.
Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.
Selle riigipöördega lõppes ka Prantsuse revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu.
Prantsuse revolutsiooni vastukajad mujal Euroopas
Saksamaal võeti Bastille' vallutamiseteade vastu vaimustusega ning Rahvuskogu
tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas, mida Saksa valgustajad veel teha
polnud suutnud. Positiivset vastukaja ning poolehoidu leidis revolutsioon maades, mis
olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti esialgu sellesse rahulikult.
Algne vaimustus hakkas aga revolutsiooni süvenedes vaibuma ning Prantsusmaal
toimuvat hakati nägema kui ohtu Euroopa senisele korrale. Euroopa riigid hakkasid