jõud Saksa ordu. Maapäeval, kuhu kogunesid vaimulikud, ordumeister ja piiskop, arutati maad puudutavaid küsimusi, välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid. 2) Välissuhted: Keskaja alguse välispoliitika kujutas ristisõdade jätku, nii LO kui ka katoliku kirik soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242. a Jäälahing, seejärel jätkus rahuperiood. Leedu jäi vallutamatuks ägeda vastupanu tõttu, nt 1260. a Durbe lahing, kus võideti sakslased. 1263. a tuli Leedu vägi Läänemaale, kus nad maha põletasid Vana-Pärnu. 1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15. saj kujunes pikk võitlusperiood Moskva suurvürstiriigiga. Adratalupoeg maksid andameid ja kandsid teokoormist.
taanlastest ja sakslastest. Kõikjal ehitati kiviheite masinaid. 1223.a. rünnati Viljandi linnuses sakslasi, kellest osa tapeti ja osa pandi jalapakkudesse. Järvamaa rüütlite pealik võeti kinni, tema süda kisti elusalt rinnust, seejärel praeti ja söödi ära. Tartusse ja Otepääle saadeti riideid ja mõõke, mis olid koos sakslaste verega. Tapetud sakslased jäeti põllule vedelema. Lühikeseks ajaks suudeti kogu Eestimaa enda kätte haarata ja vallutamatuks jäi ainult Tallinn. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku. Kaevati üles kristlikult maetud surnud ning põletati. Ristiusuveest pesti puhtaks endid ja oma hooned. Riiga saadeti sõnum: ,,Eestlased ei võta kunagi ristiusku, senikaua kui on elus veel üks aastavanune ja küünra pikkune vennike.’’ Õpiti kasutama ambu. 1223.a. piirasid sakslased jälle Viljandi ja eestlased sunniti ristiusku. Nüüd hakaksid koostööd tegema Pihkva ja Novgorod. Linnustesse paigutati vene väed
plaanidest on andmeid juba 1634. aastast. Ehitamine algas aastal 1683. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi (16251703) ja Tallinna komandandi Paul von Esseni (25. september 1631 2. august 1699 Tallinn)1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI (24. november 1655 Stockholm 5. aprill 1697 Stockholm) kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga. Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega. Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu, ning valmis suudeti ehitada ainult kolm. Vahendite vähesuse tõttu sai 1710. aastaks kavandatud üheteistkümnest bastionist valmis vaid kolm: peale Skoone ka Ingeri bastion (Harjumägi) ning Rootsi bastion (Lindamägi). Bastioni ehitamine tekitas hulga konflikte, sest
nägid paljud teda kõige tõenäolisema troonipärijana. Henry, kes nägi end õigluse eestvõitlejana, püüdis endale võita ka Prantsusmaa trooni, et korrata oma nimekaimu Henry V kunagist saavutust. Selleks alustas ta 1513. aastal koos keiser Maximilian I ja äia Fernando II-ga Cambrai liiga raames sõda kuningas Louis XII vastu. Puhtsõjalises mõttes oli see Inglismaale edukas, kuningas lõi prantslasi Guinegate'i lahingus ja vallutas paljud Põhja-Prantsusmaa kindlused, sealhulgas vallutamatuks peetud Tournai. Tema maine tõusis tuntavalt. Samas ei olnud sellel erilisi poliitilisi tagajärgi, pigem oli tegu armee ja kuninga sõjameheoskuste eksponeerimisega, mis majanduslikult oli riigile äärmiselt kurnav. Tunduvalt kaalukam oli Inglismaale regendiks jäetud kuninganna ja Surrey krahvi Thomas Howardi korraldatud vastulöök prantslaste liitlastele sotlastele, kes 1513.aastal Flodden Fieldi lahingus täielikult purustati, ka nende kuningas James IV langes. 1510. ja 1520
· Segadusi ja türanniat (võimu ainuvalitseja käes) püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning
maha Baltimaade tollane suurim katoliku kirik, Tartu toomkirik. Põhja-Eesti Rootsi võimu all 1561. aastal Rootsi valdusse läinud Põhja-Eestist moodustatud Eestimaa hertsogkonnas püsis Venemaaga peetud sõja lõppemiseni väga ebastabiilne olukord -- mitmed piirkonnad Põhja- ja Lääne-Eestis käisid korduvalt rootslaste ja venelaste vahel käest kätte. 1570. aastail piirasid Vene väed kahel korral ka Põhja-Eesti tähtsaimat keskust Tallinna, mis jäi tänu tugevatele kindlustustele aga vallutamatuks. Vastse hertsogkonna valitsemist hakkas Rootsi riik tõhusamalt korraldama alles pärast rahu sõlmimist Venemaaga 1583. aastal -- Põhja-Eestis kujunes riigivõimu ja baltisaksa aadli omavalitsuse kombinatsioonina dualistlik haldussüsteem. Nii nagu Liivimaa seisused Rzeczpospolita'le, olid ka Eestimaa aadel ja linnad Rootsile alistunud tingimusel, et säilivad nende senised õigused. Ent erinevalt Liivimaast, kus Poola riik hakkas
ja kogu linn ja vürstiriik langes ja paljud tapeti. Edasi liikusid mongolid mööda Oka jõge vallutades kõik teele jäänud linnad. Vladimir-Suzdalimaa vürst otsustas mongolid peatada oma piiril asuvas tugevas Kolomna kindluses mis paiknes mongolite ainsal võimalikul liikumisteel Oka jõel. Venelased said rängalt lüüa ja tagasi Vladimirisse õnnestus jõuda vähestel eesotsas vürst Vsevolodiga. Batu vallutas moskva ja seejärel võttis sihikule Vladimiri mida peeti vallutamatuks linnaks. Batu jõudis Vladimirisse 1238 aasta 3 veebruaril. Järgnes piiramine milles hukkusid ka linna jäänud mõlemad Vsevolodi pojad ja linn langes 7 veb millele järgnesid suured tapatalgud. Edasi jagunes mongolite vägi väiksemateks gruppideks kes rüüstasid kogu Vladimir-Suzdalimaa, 4 märtsil hukkus ka suurvürst kes seni oli varjul olnud. Teine osa mongolite väest suundus samal ajal Torzoki vallutama mis oli omamoodi sillaks V-S ja Novgorodi vahel
pärast aga demokraatliku riigikorraga. Segadusi ja türanniat (võimu ainuvalitseja käes) püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning
Paljude majade juures olid ka otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Linna keskuse moodustas agoraa, mille ääres seisid mitmed templid ja kohtu ning nõukogu hooned. Sellest pisut eemal kõnka otsas kõrgus aga rahvakoosoleku plats pnyx. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühtseks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Väljapoole linnamüüre jäid avalikud spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss. Hiljem täitis ta kindluse rolli. Kuid
Paljude majade juures olid ka otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Linna keskuse moodustas agoraa, mille ääres seisid mitmed templid ja kohtu ning nõukogu hooned. Sellest pisut eemal kõnka otsas kõrgus aga rahvakoosoleku plats pnyx. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühtseks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Väljapoole linnamüüre jäid avalikud spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss. Hiljem täitis ta kindluse rolli. Kuid
Sellest tulenevalt sai alguse esimene suurkonflikt Ateena mereliidu ja Sparta vahel See oli I Peloponnesose sõda, jõud jäid võrdseks. Al 443 tuli Periklese kõrgaeg. Nime poolest oli see demokraatia, tegelikuses aga esimese mehe valitsus. Ateenlased ei juhtinud teda, vaid tema juhtis ateenlasi. Perikles oli samas hea ja tugev juht. Algas Ateena suur väljaehitamine. Ehitati kindlustuste süsteem, müürid, Pireuse sadama ja Ateenat ühendava koridori, millega muudeti Ateena suht vallutamatuks. Seni, kuni neil oli laevastik, polnud neil midagi karta. Ehitati välja ka Phyx, rahvakoosolekuplats. Kogu selle üldvastujata oli Pheidias, kes oli ju Periklese sõber. Tekkis ka poliitline skandaal. 430Ndatel hakkasid oponendid süüdistama Periklese kaaslasi Pheidiast varguses ja jumalatoetuses, Aspasiat jumalateotuses ja Anaxagoriat jumalatoetuses (kuna päike on kivi), otse ei julgetud, kuna tal oli rahva seas nii suur autoriteet. Pheidias mõisteti süüdi, Anaxagoria toimetas ta ära
annaabi.ee 
