juhul, kui ka teised inimesed krediitraha tunnustavad. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu, milleks on üldjuhul riik. 3. Rahasid Eestis viimase 100 aasta jooksul - Iidsetel aegadel kasutati eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu. Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta pärinevad aastast 1265, tõenäoliselt vermiti neid aga juba varem. Viimased mündid vermiti Eestis 1681. aastal Tallinnas. - Kuni iseseisvumiseni 1918.a käibis Eestis vallutajariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). - Oma raha tuli Eestis käibele 1918.a. novembris. Esialgu võis aga Eesti marga kõrval kasutada ka idarubla, tsaarirubla, duumarubla, Kerenski rubla, idamarka, Saksa marka ja Soome marka. - 1919.a. 20.mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. Eesti mark püsis stabiilsena 1924.a. - 1927.a. võtis Riigikogu vastu rahaseaduse (jõustus 01.01.1928)- EV rahaühikuks ja seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon, mille väärtus
keskpanga antud volituse alusel. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 9. Raha ajalugu Eestis Algselt kasutati kaupraha. Esimesed metallmündid jõudsid Eesti aladele ~2000 aastat tagasi (Rooma keisririigi denaarid). Kirjalikud teated vermimise kohta pärinevad Tartust ja Tallinnast 1265. aastast, kuigi tõenäoliselt teostati vermimist juba varem. Kuni 1918. aastani olid käibel erinevad vallutajariigi rahad (Rootsi, Vene, Saksa, Poola), kuid keskajal kasutati ka Lääne-Euroopa linnriikide valuutat (Lüübeki, Ojamaa jms). Viimased mündid vermiti Tallinnas 1681. aastal. • Esimene oma raha periood: 1918–1940 1918. detsembris peale iseseisvumist võeti kasutusele Eesti mark, mis kuulutati riigi ainsaks maksevahendiks. 1928. aasta 1. jaanuarist võeti kasutusele Eesti kroon, mis oli ametlik valuuta kuni 1940. aastani (Eesti Pangal oli emissiooni ainuõigus). • 1940
annaabi.ee 
