Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu. Tahkuranna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tahkuranna Vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt. Tahkuranna Vallavolikogus on 13, vallavalitsuses 5 liiget. Volikogu esimees on Kalmer Metsaoru. Kilbi kuldne värvus viitab Pärnumaa vapile. Kuld tähistab päikest ja liivarandu, samuti elujõudu ja rõõmu. Sinine värvus märgib merd ja kõike sellega seonduvat. Kaheksaharuline täht sümboliseerib vaimuvalgust, haridust ja taassündi. Veskikivi on Tahkuranna vallas sündinud Konstantin Pätsi vapimärk. Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Lipu suurus on 105 x 105 cm.
Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitud peremeeste seast, pooled maata meeste seast. Valla täiskogu valis ka vallavanema. Vallavanem pidi olema peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud. Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja (raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe). Valla palgal oli ka koolmeister, vahest
, Jõgevamaa - Jõgeva, Tartumaa - Tartu, Valgamaa - Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru. 8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid. 9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt Punane Harjumaa ja Läänemaa, kollane Pärnumaa, sinine Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid? Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine. 2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid? Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada. 3
kavandatud. Vaidlused olid ägedad seepärast, et aastaid käisid vaidlused Valgu uue koolihoone pärast, kus maja oli pea sama suur kui Nurtus, kuid lapsi kaks-kolm korda rohkem. Vanad olid majad ka Velisel, mis samuti olid ka ajapikku kitsaks jäänud. Kuna aga pikemat aega oli Velise valla niinimetatud peavallavanema või nagu rahvasuus nimetati, peatalitaja, toolil Nurtust pärit Jüri Kamarik, omaaegse Nurtu vallakooli õpetaja Peeter Kamariku poeg, suutis ta siiski vallavolikogus ja ka Maakoolivalitsuses asja niikaugele ajada ja olukorda põhjendada, et ehituseks krediiti eraldati ja 1929. aasta sügisel kolis Nurtu kool jälle uude ja suurde majja. Maja ehitati senise vana Silla koolimaja kõrvale. Vana koolihoone hiljem lammutati. Vana koolimaja trepil M. Heinmaa ja L. Oviir Et maja Nurtu lastepere jaoks tõesti suur oli ja et sellise maja ehitamist taotleti rohkem Nurtu auks ja uhkuseks, sest laste arvu suurenemist polnud ette näha, pigem
ainult taluperemehed. Teised, allapoole jäävad grupid annavad iga kümne mehe kohta ühe esindaja. Vallavanem, tema abid, valla kohtumehed ja valla volimehed. Tänu sellele, et valimiskord oli üles ehitatud pärisperemeestele, siis kõik need ametid lähevad paratamatult peremeeste kätte, kuna neil on koosolekutel ülekaal. Valla omavalitsusorganiks saab vallavolikogu, mille liikmete arv oli piiratud, vastavalt sellele, kui palju liikmeid kogukonnas oli (8-24 mees volikogus). Vallavolikogus pooled pärisperemehed ja pooled maata mehed. Vallavolikogul on ka oma esimees. Vallavolikogul on ka politseilised funktsioonid, pidid määrama trahve, lühemaajalisi areste jms. Seda 1866. aasta vallavolikogu seadust loetakse väga oluliseks arenguks talupoegade isetegemise arenguloos. Funktsioonid tulevad edasi juba Eesti Vabariiki. 19. sajandi keskpaiga kohta võib öelda, et just sel ajal toimub ka suur üleminek teorjuslikult mõisamajanduselt kapitalistlike suhete juurde
kohalike omavalitsuste valimised. Juuli-sept viidi läbi kohalikud omavalitsuste valimised- vallad ja linnad. Nende kohta ei ole materjali säilinud. Demokraadid võitsid 4 linnas, sotsid 5. Samas Tallinnas oli sotse päris palju. Tallinna Linnavolikogu etteotsa tõusis Vöölmann ja linnapea Anvert, kõik sotsid. Ka Narvas loodi enamlaste koalitsioon, seal oli linnapea Daumanis, otseselt see Eesti koosseisu ei kuulunud. Ka Valgaga oli nii, seal aga ei olnud võitlus poliitiline vaid rahvuslik. Vallavolikogus said ühepalju kohti eestlased ja lätlased. Maakondliku omavalitsust varem ei tuntud, nüüd oli see esmakordne. Sealt sai saata ka oma saadikud Maanõukokku Sõjasündmused: 1917 sagenes Eesti linnade ja sadamate pommitamine Sakslaste poolt. Riia langemine, Saksa väed pealetungile Väina jõel. 22.08 loovutas Venemaa Riia Saksale, kuna ei suutnud seda kaitsta. Eestlaste jaoks tähendas see suurt ohtu. Vene väejuhatus saatis Läti aladele reservväeosi
annaabi.ee 
