ühe esindaja. Vallavanem, tema abid, valla kohtumehed ja valla volimehed. Tänu sellele, et valimiskord oli üles ehitatud pärisperemeestele, siis kõik need ametid lähevad paratamatult peremeeste kätte, kuna neil on koosolekutel ülekaal. Valla omavalitsusorganiks saab vallavolikogu, mille liikmete arv oli piiratud, vastavalt sellele, kui palju liikmeid kogukonnas oli (8-24 mees volikogus). Vallavolikogus pooled pärisperemehed ja pooled maata mehed. Vallavolikogul on ka oma esimees. Vallavolikogul on ka politseilised funktsioonid, pidid määrama trahve, lühemaajalisi areste jms. Seda 1866. aasta vallavolikogu seadust loetakse väga oluliseks arenguks talupoegade isetegemise arenguloos. Funktsioonid tulevad edasi juba Eesti Vabariiki. 19. sajandi keskpaiga kohta võib öelda, et just sel ajal toimub ka suur üleminek teorjuslikult mõisamajanduselt kapitalistlike suhete juurde. See eeldas palgatööjõu massilist kasutamist, seda nii mõisas, aga ka päriseksostetud taludes