· Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvuti(võrk) kvaasimeedia(arvutimängud) 4. Mida tähendab suhteline võrdus meedias? See tähendab seda, et seaduse ees oleme võrdsed, meedia ees aga mitte. Jaguneb kategooriatesse: · Kaitsetu (väikese haridusega, haiged, lapsed, vaimse puudega) · Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad) · Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed) · Avaliku elu tegelane 5. Nimeta neli suhtlemistasandit · Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim
valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt seadused (nii väljakuulutatud kui ka välja kuulutamata jäetud seadused, nii jõustunud kui ka jõustumata seadused); Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; linna- ja vallavolikogude määrused; linna- ja vallavalitsuste määrused. • Esitatud loetelu ei ole ammendav. • Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); - õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6); - linna- või vallavolikogu (PSJKS § 7). Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); - õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6); - linna- või vallavolikogu (PSJKS § 7). - Riigikogu (PSJKS § 71)
2. Millised oli enamlaste agraarpoliitika peamised tunnusjooned (1917-1918)? Dekreet: maa natsionaliseeritakse ning antakse kasutusele neile, kes selle maa peal elavad ja tegutsevad reaalselt. Lisaks konfiskeeriti mõik mõisad ning mõisnike hüved kadusid. Rohkem võimu anti talupoegadele. Hakati looma talupoegade kommuune, kuhu sunniti. 3. Milline oli 1919. a maareformi sisu? Eramõisad anti vallavolikogude alluvusse, Korratud majapidamised võeti riigi hole alla, kroonumõisad, põllupanga mõisad ja rüütelkonna mõisad tunnistati Eesti Vabariigi omandiks. Mõisamaad tükeldati ära ning jagati ära inimeste vahel ,kellel puudus maa või olid riigile teinud teeneid, nt osalenud Vabadussõjas. 4. Milliseid maakorraldustöid tehti Eesti Vabariigis aastatel 1918 1939? Milline oli nende sisu?
maavalitsused ning vallad ja linnad-alevikud. Hiljem kaotati teise so maakonna tasandi kohalik omavalitsus EV moodustamise ajal oli umbes 400 valda. Endiste Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maaal vallad olid iseseisvumise järel erinevad. Lõuna-Eestis vallad ebaotstarbeka kujuga, väiksed ja lapp-vallad. Muudatusi haldussüsteemis tõi kaasa 1937.aasta vallaseadus ning 1938.aasta linna ning maakonnaseadus. Vallapiiride muutmiseks järgnesid ettevalmistustööd: kaartide ettevalmistamine, vallavolikogude arvamuse küsimine jm. Kusjuures arvestati valla suurust, keskust ja elanikke arvu. Selle tulemusena osad vallad tükeldati ja jagati teiste vahel. Varasema 365 valla asemel moodustati 248 uut valda. Ei reformitud saartel asuvaid väikevaldasid. 1938 linnaseaduse põhjal muutusid Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi jne linnateks. Linnad jagati elanike arvu järgi esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. Kokku tuli 33 linna. Tallinn-pealinn, Tartu (esimese astme linn), Valga, Viljandi (teise asme
Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv Arhiivis materjalid koondatud fondidesse. Fondi nimi sageli fondi moodustaja nimest. 5 Tähtsamad arhiivallikad: Kaardid Adramaarevisjonid (tehti üle-Eestiliselt alates 16.sajandist) ja vakuraamatud Vallavolikogude protokollid Kinnistuasustuste fondid Eesti rahva muuseumis: Topograafiline arhiiv sisaldab ERM-i enda ja üliõpilaste kogumisretkede päevikuid (ca 200 aastat meie maastiku ajalugu) Etnograailine arhiiv muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates
Liiduga. Vaid kaks päeva hiljem küüditati Venemaale kindral Johan Laidoner. 21. juulil võttis uus Riigivolikogu koosseis vastu otsuse nimetada Eesti Nõukogude vabariigiks ja paluda selle vastuvõtmist NL-u koosseisu. Samal päeval sunniti ametist tagasi astuma aga Konstantin Päts. Sellega oli Eesti esimene iseseisvusaeg lõppenud. Asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. 30. juulil küüditati koos perega Venemaale president Konstantin Päts. 18. augustil 1940 lasti
veebruarist. 15. Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse: 9-klassilise põhikooli september haridus on kohustuslik, gümnaasium on 10.-12. klass. 30. L. Meri kõneles New Yorgis ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul. september 3. -4. Moskvas tagurlike jõudude mässukatse, mille sõjavägi maha surus. Balti riikide oktoober toetus president Boriss Jeltsinile. 9. oktoober Värskas toimus III Seto kongress. Linna- ja vallavolikogude valimistel osales 52,6% nimekirjadesse kantud 17. oktoober valimisõiguslikest kodanikest. Pariisis algas UNESCO 27. peakonverents, kus esimest korda osales Eesti 25. oktoober delegatsioon (eesotsas Paul-Eerik Rummoga). 26. oktoober Riigikogu võttis vastu rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse. 19. november Tallinnas Pärnamäe kalmistu krematooriumis toimus esimene tuhastamine.
ametlikult 84,1 92,8 tegelikult 80,1 91,6 21.–23. VII 1940 Riigivolikogu avaistung: vastu eelneva võimu likvideerimine Deklaratsiooni riigivõimust Eestis Deklaratsioon Eesti astumisest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu Deklaratsioon maa kuulutamisest rahva omanduseks Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta (eraomanduse likvideerimine) 25. VII 1940 vallavolikogude likvideerimine 31. VII 1940 vallavanemate vabastamine 6. VIII 1940 ENSV vastuvõtmine NSV Liidu liikmeks 25. VIII 1940 Riigivolikogu istung ENSV Konstitutsioon ENSV ajutine Ülemnõukogu 25. VIII 1940 ENSV ajutise Ülemnõukogu avaistung ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustamine (esimees Johannes Lauritin) esimees Johannes Lauristin kohalikud pahempoolsed haritlased (9)
17. veebruaril 1934 registreeriti ka vormiliselt ühing Vabadussõjalaste Rahvaliikumine, et minna vastu eelseisvatele valimistele. 22 Kiirendati militariseerumisprotsessi. Artur Sirk eesotsas. Noad ja püstolid, tekitasid kõhedust. Ähvardasid poliitilisi vastaseid. 17. detsembril 1933 muutusid Estonia kontserdisaali kongressil parteiks. Jaanuaris 1934 linna- ja alevivolikogude valimistel suur edu. Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fasistliku liikumisega? Arvatakse, et fasism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5. Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14
17. veebruaril 1934 registreeriti ka vormiliselt ühing Vabadussõjalaste Rahvaliikumine, et minna vastu eelseisvatele valimistele. 22 Kiirendati militariseerumisprotsessi. Artur Sirk eesotsas. Noad ja püstolid, tekitasid kõhedust. Ähvardasid poliitilisi vastaseid. 17. detsembril 1933 muutusid Estonia kontserdisaali kongressil parteiks. Jaanuaris 1934 linna- ja alevivolikogude valimistel suur edu. Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fašistliku liikumisega? Arvatakse, et fašism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5. Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14
Probleem: talurahval õigused riigi tasemel, aga valdade tasemel mitte. Omavalitsusreform valdades (1837). Vallavalitsuste asutamine (3-4 meest), mis tegutsesid kirikuõpetajate ja ametnike kõrval. Maakonna vallavanemad moodustasid koos organid, mille pädevuses olid maakonna haldusküsimused. Tulemus: talurahva võim kohalikul tasemel kasvas, 1860.aastatel 6+% vallavalitsustest olid talupoegadest esimehed. Järgmine reform: suuremate vallavolikogude rajamine. Keskvõim delegeeris mitmed uued ülesanded valdadele: reformid nt vaestehoolekande ja arstiabi alal ning algkoolireform (1848). Vallavalitsused sirguva talueliidi poliitiliseks kooliks, talurahvas aktiviseerus riiklikus poliitikas ja osakaal parlamendis kasvas. Demokraatia süvenemine Norras 30 1848 kaasati opositsiooni esindajad I korda valitsusesse. 19.sajandi keskpaiku parlamentalismi
Keelatud on erakonnad, mille tegevus on suunatud põhiseadusliku riigikorra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Erakonnaseaduse järgi on eesmärkide saavutamise vahenditeks kandidaatide esitamine ja valimiskampaania Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel; osalemine valitud liikmete kaudu Riigikogu ja kohalike omavalitsuste tegevuses ja presidendi valimisel; osalemine vabariigi valitsuse ja linna- ning vallavolikogude moodustamisel; rahvusvaheline koostöö välisriikide erakondadega. Eesti erakonnaseaduses on sätestatud, et riigi poliitilise tahte huvides ei tohi poliitikas aktiivselt osaleda järgmised riigiametnikud: õiguskantsler ja tema nõunikud, riigikontrolör, tema asetäitjad ja peakontrolörid, kohtunikud, prokurörid, politseiametnikud, tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja piirivalveametnikud. Erakonnad on poliitilise süsteemi oluline ja põhiseaduses fikseeritud osa
eesmärgiks valdu suurendada ja majanduslikult elujõulisemaks muutma, ka omavalitsuste allutamine riigikontrollile. Maakondade omavalitsused: nendeks olid maakonna volikogud ja maakonna valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse. Maavalitsuse tegevust hakkas juhtima maavanem, kelle nimetas ametisse vabariigi president. Maakondlik omavalitsus asendus pm riigipoolse juhtimisega. Valdade omavalitsuse reformiti samuti. Vallavolikogude liikmete arvu vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam.
tagasimuutmist konventsionaalsele kirjakeelepärasele kujule, mis ka sündis. Protestijaid külanimedega "setutamise" vastu leidus hiljem ka Meremäe valla Setumaa-poolses osas. Mõnes Kagu-Eesti vallas, nagu Sõmerpalu, Haanja ja Lasva (Võru maakonnas) ning Veriora, Orava ja Värska (Põlva maakonnas) viidi külade taastamise käigus osa külanimesid vastavusse kohaliku hääldusega. Kõige suuremat vastuseisu näitasid vallavolikogude liikmed üles õ-harmoonia suhtes, ä-harmooniat ja o kõrgenemist u-ks peeti mõnel pool süsteemselt, mõnel pool üksikutes nimedes vastuvõetavaks. Ametlikult võrupärasele kirjakujule normitud külanimede vastu on proteste kuulda olnud ainult Meremäe vallast. Samas on just Meremäe vallas uued nimekujud jõudnud teeviitadele, sest Võru Teedevalitsus näib esindavat seisukohta, et nemad küll Võrumaal õ-de ja ä-dega nimesid siltidele ei kirjuta,
Keelatud on erakonnad, mille tegevus on suunatud põhiseadusliku riigikorra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Erakonnaseaduse järgi on eesmärkide saavutamise vahenditeks kandidaatide esitamine ja valimiskampaania Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel; osalemine valitud liikmete kaudu Riigikogu ja kohalike omavalitsuste tegevuses ja presidendi valimisel; osalemine vabariigi valitsuse ja linna- ning vallavolikogude moodustamisel; rahvusvaheline koostöö välisriikide erakondadega. Erakonnaseaduses on sätestatud, et riigi poliitilise tahte huvides ei tohi poliitikas aktiivselt osaleda järgmised riigiametnikud: õiguskantsler ja tema nõunikud, riigikontrolör, tema asetäitjad ja peakontrolörid, kohtunikud, prokurörid, politseiametnikud, tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja piirivalveametnikud. Erakonnad on poliitilise süsteemi oluline ja põhiseaduses fikseeritud osa. Paljud riigid toetavad
järgneval päeval, kui vastavas aktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Põhimõtteliselt võib see tähtaeg olla pikem, kui "avaldamisele järgnev päev", kuid mingil juhul ei saa see olla varasem kui avaldamise moment. c. Vabariigi Valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päeval, kui korralduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Linna- ja vallavolikogude määrused avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt enne nende jõustumist valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. Seadusandja on sidunud määruse jõustumise üksnes selle avalikustamisega. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Seega seni, kuni volikogu määruses (v.a
majanduslikult elujõulisemaks muutma, ka omavalitsuste allutamine riigikontrollile. Maakondade omavalitsused: nendeks olid maakonna volikogud ja maakonna valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse. Maavalitsuse tegevust hakkas juhtima maavanem, kelle nimetas ametisse vabariigi president. Maakondlik omavalitsus asendus pm riigipoolse juhtimisega. Valdade omavalitsuse reformiti samuti. Vallavolikogude liikmete arvu 85 vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude
Võeti vastu otsused, millest Maanõukogu hiljem üritas juhinduda. Kõige suuremat tähelepanu pälvis Jüri Vilmsi ettekanne - kui seni oli räägitud autonoomist, siis tema kõnes tuli mõte, et Eestist peaks saama võrdõiguslik osariigiks. See kiideti heaks, vormistati vastav resolutsioon ja Eesti oli saanud endale uue riigipoliitilise eesmärgi. Selleks, et Eesti saaks võrdõiguslikuks osariigiks Venemaa Föderatsoonis, selleks oli vaja muuta Venemaa võrdõiguslikuks Föderatsiooniks. Vallavolikogude valmiste andmete kohta on säilinud väga lünklikult. Paljudes valdades toimus hääletamine ühele ainsele nimele. Linnades tegutsesid parteide organisatsioonid, aga linnade puhul eelistati minna valimistele sotsialistliku blokina ja demokraatliku blokina, ainult Tallinnas ja Tartus läksid mitmed erakonnad valimistele täiesti erinevate erakondadena. Mitmes linnas saavutas dem.blokk suuremat edu, mõnedes linnades sots. blokk - Viljandi, Tartu, aga kummagil ei olnud edu väga suur
samuti muud õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui vastavas aktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Põhimõtteliselt võib see tähtaeg olla pikem, kui "avaldamisele järgnev päev", kuid mingil juhul ei saa see olla varasem kui avaldamise moment. Vabariigi Valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päeval, kui korralduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Linna- ja vallavolikogude määrused avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt enne nende jõustumist valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. Seadus ei sätesta volikogu ülejäänud määruste jõustumise üldist tähtaega, vaid jätab selle volikogu igakordseks otsustamiseks. Seadusandja on sidunud määruse jõustumise üksnes selle avalikustamisega
samuti muud õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui vastavas aktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Põhimõtteliselt võib see tähtaeg olla pikem, kui "avaldamisele järgnev päev", kuid mingil juhul ei saa see olla varasem kui avaldamise moment. Vabariigi Valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päeval, kui korralduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Linna- ja vallavolikogude määrused avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt enne nende jõustumist valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. Seadus ei sätesta volikogu ülejäänud määruste jõustumise üldist tähtaega, vaid jätab selle volikogu igakordseks otsustamiseks. Seadusandja on sidunud määruse jõustumise üksnes selle avalikustamisega
annaabi.ee 
