Giovanni Boccaccio „Dekameron“
oleks ta rikkunud nii enda kui oma naise aud. Mulle meeldib see, kuidas Boccaccio hindab
kõrgelt inimmõistust ja tarkust. Boccaccio näitab, et inimese seisus ei määra tema
intelligentsi. Kavalad võivad olla ka madalast soost inimesed. Kõiki on võetud võrdsetena –
rikkamad pole alati targemad. Selles loos olid nii madalast seisusest tallipoiss kui ka auväärne
kuningas targad. Tallipoiss kasutas kavalust naisega vallatlemiseks, kunigas sai sellest teada,
kuid teadis, et kõige targem on sellest vaikida.
Lugudes on tähtsal kohal ka inimese saatus. Kümnenda päeva esimene novell räägib härra
Ruggierist, kes sai Hispaanias tuntuks vahva rüütlina. Kui ta seal mõnda aega oli elanud, pani
ta tähele, et kuningas jagas kõigile helgelt kingitusi, kuid tema ei saa midagi. Kuningas saab
teada Ruggieri pahameelest ning ütleb talle, et tema pole saanud midagi tema saatuse tõttu: