shokk, mille põhjuseks oli okupatsioonivõimude põhjustatud järsk sotsiaalmajanduslik olukord. Selle shokki tulemusel jääi kogu põlvkonna sündimus madalseisu, mis hakkas tõusma alles 1960. aastate lõpus. Nõukogude ajal kehtestatud kohustuslikus korras tööl käimine tähendas seda, et töö-ja rollijaotus Eesti perekonnas teisenes üsna varakult võrreldes paljude Euroopa riikidega. Kiriku nõrk mõju ja elanikkonna kõrge haridustase soodustasid tolerantset hoiakut vabaabielude ja vallaslaste suhtes. 1980ndaks aastaks tõusis vallasslaste arv maapiirkondades märgatavalt kõrgemaks kui linnas, mis on üpris ebatavaline. Kõrge sündimusega paistis Eesti Euroopas silma aastatel 1970-1990.a. Seda olukorda põhjendatakse oletusega, et toimus ,,edasilükkunud beebibuumi efekt", või oli tegenist kinnisele ühiskonnale iseloomuliku sündimuskäitumisega. Peale Eesti taasiseseisvumist toimus kõigi aegade kõige ulatuslikum ja sügavaim demograafiline shokk
Igal meistril olid omad sellid ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus, said söögi , kuid allusid ka kõiges majaisa korraldustele, näiteks suurenes sellide ja õpipoiste arv ühe meistri kohta. Keskaja lõpul hakkasid tsunftid üha enam muutuma suletuks, õpipoistele ja sellidele hakati üha enam esitama kõrgemaid nõudeid. Näiteks pidi olema õpipoiss sündinud kristlikust abielust. Selle nõudmisega suleti tsunft vallaslaste käendajaid. Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures , tavaliselt oli neid 2-3 vahel harva ka 5, neile lisandusid 2-3 aastat kohustuslikku rännuaastat. Kohustusliku rännuaasta eesmärk oli see, et vältida käsitöö e mandumist suletud tsunftikorra tingimustes. Sellid kui tulevased meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid mööda , tutvusid seal tehtavaga. Õpipoisi isa maksis
Iga kogukond pidi suutma oma vaesed ise ülal pidada. Ilma elatiseta vallasandid käisid külakorda perest peresse, saades peavarju ja toitu ning korvates seda jõukohase tööpanusega. Nende üheks ülesandeks oli ka suulise pärimuse edasiandmine. (Jansen 2007:310, Sirk 2008:32). Kogu külarahva ja taluperede elu tavapäraseks ja ilmselt seetõttu ka terviklikult teadvustamata osaks oli kogukondlike sünni-, nimepaneku-, täiskasvanuks saamise, õitsilkäimise, proovi- ja vaba-abielude, vallaslaste, pulmade, meheks või naiseks olemise, laste kasvatamise, vanaduse, teadmiste ja asjade pärandamise, surmaks valmistumise jm tavade ja kommete edasiandmine ehk maarahvakultuuri säilitamine. (Kasemets 1999).Sellesse hakkasid aga 18. ja 19. sajandil üha tugevamini siginema ka välismaailma kombed ja tavad (linnastumine, mõisarahva elulaadi kopeerimine, hariduselu elavnemine, ärkamisaja poliitilised ja (põllu-)majanduse arengud). 3. Maarahva elu ja kultuuriloo arengut mõjutanud tegurid
(PKS § 164 lg 7). 22 Peresisene lapsendamine Peresiseseks lapsendamiseks nimetatakse abikaasa lapse lapsendamist. Sageli suhtutakse sellesse kui perekonnanime muutmisse, kuid ka peresisesel lapsendamisel on pöördumatud õiguslikud tagajärjed ning lapsendamisega muudetakse lapse identiteeti. Peresisene lapsendamine on enam õigustatud nn vallaslaste puhul ning sel juhul paraneb lapsendamisega lapse sotsiaalne staatus. Lapse perekonnanime saab muuta maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses last lapsendamata. 23 Peresisene lapsendamine Millist last saab peresiseselt lapsendada: § isa kanne sünniaktis (rahvastikuregistris) puudub, tegu on nn vallaslapsega, kelle vanem on surnud;
Igal meistril olid oma sellis ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus said sealt söögi pidid alluma täielikult maaisa korraldustele Tootmise arenguga suurenes iga meistri kohta sellide ja õpipoiste arv Keskaja lõpupoole hakkasid tsunftid muutuma järjest suletumaks õpipoistele ja sellidele esitama kõrgemaid nõudeid õpipoiss pidi tingimata olema kristlikust abielust see sulges tsunftide uksed vallaslaste ees Kõigepealt võeti õpipoiss endale mõneks nädalaks proovile Mõnikord nõuti ka käendajaid Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures tavaliselt 2-3 mõnikord ka -5 aastat Neile lisandusid 2-3 kohustuslikku rännuaastat eesmärgiks vältida käsitööoskuste mandumist suletud tsunftikorra tingimustes Sellid kui tulevad meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid,
poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda koduõpetajad, apteekriabid, maamõõtjad, kõrgem kui rahvastikus keskmiselt. telegrafistid, sanitaararsti abid, vabad kunst- Siserände puhul on selgesti eristatavad nikud, teadlased). Sotsiaalset tõusu võimaldas
Mingisugune õigusvõime neil siiski oli, kuna nad olid isikud, kuid see oli kitsam kui täieõiguslikel kodanikel. Nende õigusvõimet on vähendatud perekonnaseisu, tehinguvõimelisuse ja kodanikuõiguse osas. Lapsed võisid saada täieliku õigusvõime isa surma korral või isavõimu alt vabastamise (emancipatio) abil. 4 4.1. Isavõimu tekkimine 4.1.1. Legitimatio Üks viis patria potestas'e tekkimiseks on vallaslaste seadustamine ehk legitimatio. See on võimalik kolmel viisil: Legitimatio per oblationem curiae vallaspoega peeti seaduslikuks lapseks, kui isa andis talle piisavad vahendid, et saada linnanõukogu liikmeks. Samuti peeti ka ebaseaduslikku tütart seaduslikuks kui isa andis talle kaasavara, mis on piisav, et abielluda linnanõukogu liikmega. Legitimatio per rescriptum princips imperaatori poolt käskkirja vormis antud privileeg, et
Kuressaares 24,1 Paides 9,2 Petseris 30,8 Suur on nende laste suremus, kelledel vanemad ei ole abiellu astunud. Nende suremus on harilikult 2-3 korda kõrgem kui abielus sündinud lastel. Arvud on päris üllatavad. Imelikku pilti pakuvad just eeskätt väikelinnad, nagu Kuressaare, Paide, Rakvere ja Võru. Nendes on vallaslaste suremus vastavalt 75%, 50%, 30% ja 25%. Imikute suremus on eriti suur esimestel päevadel ja nädalatel kuni esimese kuu lõpuni. See on esimesel kuul kõige suurem sünnipärase nõrkuse tagajärjel, pärastpoole tulevad seedimishäired, nakkused ja hingamisorganite haigused esile. Huvitav on ka see nähtus, et esimesed lapsed suuremat suremust näitavad kui järgmised. Nii suri Eestis 1923. a. esimesi lapsi 36,9%, teisi 22,7, kolmandaid 13,1, neljandaid 8,7%.
%. Räägitakse 17.sajandi stagnatsioonist. Põhjuseid mitmeid, ühtel poolt poliitilised (kriisiderohke), teiselt poolt sotsiaalmajanduslikud põhjused. Sotsiaalmajanduslikud põhjused: ● Teenijaskonna kasv. Noori naisi võeti teenijateks, see ei käinud kokku abiellumisega. Pere loomine jäi hiljemaks või ei abiellutud üldse. Mida hiljem abielluti, seda vähem lapsi sündis. ● Inglismaal on üllatavalt väike vallaslaste osakaal. Juba 17.sajandil on selgelt näha, et see on väiksem kui mujal Euroopas. Seadusetel oma osa: 1624 seadus - sohilapsi ei tohi mõrvata. ● Talude liitmine suuremateks taludeks. Vaesem elanikkond ei saa tootmisele ligi. Tarastamine. Saagikuse kasv: 10 seemet. 17. sajandi kolm suurt katkuepideemiat (1603, 1625, 1665). Veel ka 17.sajandil oli rida
suuline tavaõigus aga talupoja ja teise seisusesse kuuluva isiku vahelisi suhteid reg. kirjalik talurahvaõigus ( Eesti või Ordu Talurahvaõigus; Saare- Lääne Talurahvaõigus). Pärisõigust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti. ``Kodukari``- mõisnikele antud distsiplinaarkaristuse õigus talupoegade suhtes (suuline). ERAÕIGUS: a) Perekonnaõigus keskajal- riigi tekkega suur roll kirikul, kes võttis abielude sõlmimise oma kätte. Vallaslaste tapmine keelati, kirik võttis nende hoolitsemise enda kanda. b) Pärimisõigus lääniõiguse alusel ei saanud vasall esiti pärandada, vara kuulus maahärrale. 13.saj. keskel olukord muutus, tekkis pärandamise võimalus. Tava järgi võis talupoeg pärandada ainult järeltulijatele, laste puudumisel läks vara mõisnikule. Linnas: Pärandamise seaduse järgi, st. Leping, kus oli määratud isiku enda poolt määratud pärija. Kirik oli omakasu
Iasonile kaksikud kinkida. Vägilane Herakles on sügavas mures oma pealiku pärast. - Ateena kuningas Aigeus, Medeia kunagine armastatu, püüab asjatult Medeia südant tagasi võita. Saabub Hypsipyle läkitatud Orestes, et uurida, kuhu on kadunud Lemnose kuninganna armas abikaas Iason. Aigeuse kokutavalt teenrilt Demolt kuuleb ta Iasoni uutest armuseiklustest. - Medeia vana amm Delfa andis oma kasvandikule nõu abielluda Iasoniga, säästmaks lapsi vallaslaste saatusest. Medeia avaldab Iasonile saladuse, et tema, Kolchise kuninganna, ongi olnud Iasoni öine külaline. Iason ja Medeia kinnitavad vastastikku oma armastust. - Lemnose saarel on vahepeal puhkenud revolutsioon ja Hypsipyle tuleb põgenikuna Kolchisesse, lootes leida Iasonit. - Medeia loitsib oma võlukambris. Põrguvaim Volano annab Medeiale sõrmuse, mis peaks Iasoni endise kangelasjõu taastama. Teine vaatus Hypsipyle kuuleb Oresteselt Iasoni truudusetusest
kulude katmiseks. Riikides, kus sotsiaalkindlustuskulud kaetakse riigieelarvest, eraldi sotsiaalkindlustusmaksud puuduvad ja vastavad vahendid võetakse muudest maksudest laekuvatest tuludest. Eriotstarbelise maksu põhiline vastuargument on, et selline süsteem võtab valitsuselt võimaluse suunata vahendeid sinna, kus neid kõige enam vajatakse. Näiteks on mõttetu säilitada suurt töötu abirahafondi kui töötuse tase on madal ja samal ajal oleks hädasti vaja vahendeid vallaslaste toetamiseks. Eriotstarbeliste maksude poolt ja vastuargumente on raske hinnata, sest nende kaal eri aegadel ja erinevates maades on erinev. Illusioon, mis luuakse maksjale tema kindlustatusest eriotstarbeliste maksude puhul võib jäädagi illusiooniks, sest ta võib-olla ei vajagi neid või saab need alles pika aja pärast. Vaieldavaks probleemiks on maksukoormuse jaotamine tööandja ja -võtja vahel. Jättes maksukoormuse tööandjale,
annaabi.ee 
