a) Slmida lepinguid organisatsioonide, ettevtete, asutuste ja üksikisikutega. b) Soetada seadusega lubatud phivahendid ja muud vallas- ja kinnisvara. c) Avada ja sulgeda pangaarveid. d) Moodustada fonde. e) Palgata töötajaid ning maksta kompensatsioone. Juhatus 1) ENLÜ juhatuse liikmete minimaalne arv on 3. 2) ENLÜ juhatuse liikmel on igus esindada ENLÜ. 3) ENLÜ raha kasutamise allkirjaigus on igal juhatuse liikmel. 4) ENLÜ juhatus vib ENLÜ kinnisasju vi registrisse kantud vallasasju vrandada vi asjaigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selle otsusega ettenähtud korras. 5) ENLÜ juhatuse liikmed määrab üldkoosolek. 6) ENLÜ juhatuse liikme vib tagasi kutsuda üksnes mjuval phjusel. 7) ENLÜ juhatuse liige ei vi oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. 8) ENLÜ juhatus peab andma ENLÜ liikmele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nudel vastava aruande. 9) ENLÜ juhatuse liikmel on igus nuda ülesande täitmisel tehtud vajalike kulutuste
Piiratud võim asja üle, lubab spetsiaalsete realiseerimisvormide kaudu asja realiseerida ja saadud rahast nõude rahuldada. Käsipant – antakse üle pandieseme valdus. Kokkulepe pandi seadmise osas, pandieseme valduse üleandmine pandipidajale. Kinnipidamisõigus – annab isikule, kellele on nõue võlgniku vastu, õiguse pidada vastavalt seaduses sätestatud tingimustele kuni nõude rahuldamiseni kinni seaduslikult tema valdusesse sattunud võlgniku vallasasju ja neid vajadusel nõude katteks realiseerida. Registerpant – valdust ei saa või taheta üle anda. Hüpoteegi analoog. Elastne pant – pandiese muutub kogu aeg.
Taotlus tuleb esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud blanketil. Majandustegevuse registris peavad ennast registreerima ettevõtjad, kes tegutsevad tegevusluba nõudvatel (nn litsentseeritavatel) tegevusaladel või kellelt nõuab seal registreerimist mõni seadus. 2004. aasta 11. veebruaril vastu võetud kaubandustegevuse seadus ütleb, et kauplejad võivad tegutseda ainult siis, kui on registreeritud majandustegevuse registris. Kauplejateks peab see seadus kõiki, kes vallasasju (aga vallasasjad on kõik peale maa, mis on kinnisasi) müüvad, teistele kasutada annavad või kliendi tellimusel valmistavad ning muudavad, samuti ilu- ja isikuteenuste ja toitlustamisteenuse osutajaid ning tänava- ja turukaubandusega tegelejaid. Käibemaksukohustuslaseks registreerida pole vaja. See muutub kohustuseks siis, kui käive aasta algusest lugedes ületab 250 000 krooni. Käibemaksukohustus toob kaasa omaette arvepidamise Ilmselt oleks alguses jama rohkem kui asi väärt
tagamiseks. (3)/(4) Toote ja teenuste ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus, mis on väljaspool elektriohutusseadust. (5) Toodest, mille suurs või kuju eksitab tarbijat, tuleb teha tootjale või edasimüüjale ettekirjutis, milles kästakse puudused kõrvaldada, toode müügist kõrvaldada või vajadusel tagasi osta. Ettekirjutise mittetäitmisel määratakse tootjale või edasimüüjale trahv. §2. Mõisted (1) Toote all peetakse silmas vallasasju (esemeid), mille asukohta on võimalik muuta. Näiteks elekrtiseadmed. Teenuse osutamise käigus kättesaadavaks tooteks on näiteks liitumiskilp ja selle sisu. Mõistliku kasutusviisi all peetakse silmas tegevust, mis ei kujuta endast ohtu. (2) Seadus ei käsitle toodetena neid seadmeid ja paigaldisi, mis on valmistatud tooteohutuse seaduse rakendamisest oluliselt varem. Toote müüja peab ostjale selgitama seadme või paigaldise seisukorda. (2
OÜ-l on õigus välja lasta osasid ülekursiga. 7. OÜ reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) osakapitalist. 71. Juhatus 71.1. Juhatus on OÜ juhtimisorgan, mis esindab ja juhib OÜ-d. Juhatus on ühe kuni kahe liikmeline. OÜ-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige. 71.2. Juhatus valitakse osanike poolt (3) kolmeks aastaks. 71.3. OÜ Juhatus võib omandada ja võõrandada OÜ nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes ainult osanike otsuse alusel.
Karistuse on inimõiguste vastased nt. raiutakse käsi maha, loobitakse kividega surnuks. Näiteks Iraan. ÕIGUSHARUD: · Eraõigus, mis äsitleb inimestvahelisi suhteid, kus mõlemad pooled on võrdsed. o Tsiviilõigus Perekonna õigus Pärimisõigus Võlaõigus (Käsitleb lepingute sõlmimist.) Asjaõigus (Käsitleb kinnisasju ja vallasasju ehk omandit, asi on kehaline ese.) o Tööõigus o Äriõigus · Avalik õigus, mis käsitleb suhteid inimese ja riigi vahel o Riigi õigus o Haldusõigus : Reguleerib ametivõimude tegevust. o Finantsõigus o Protsessiõigus o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09
kasumi jaotamiseks hiljemalt 31.maiks. Juhatus kutsub aktsionäride koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele. 5. Juhatus 5.1. Juhatus on AS juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Juhatus on kahe liikmeline. AS-i võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige. 5.2. Juhatus valitakse aktsionäride poolt (3) kolmeks aastaks. 5.3. AS Juhatus võib omandada ja võõrandada AS nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes ainult aktsionäride otsuse alusel. 6. AS-i lõpetamine 6.1. AS lõpetatakse aktsionäride otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 6.2. AS lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6.3. AS likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui aktsionäride otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. 6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse
teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud. Vallasomand Loodusvili Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab vilja omanikuks vilja asjast eraldamise hetkel (AÕS § 115 lg 1) Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. (AÕS § 115 lg 2) Vallasomandi käsutamine Omanikul on õigus: Vallasasi tehinguliselt üleanda (müük, kinge) Koormata vallasasju piiratud asjaõigustega nt vallaspandi seadmine (käsipant, registerpant, kommertspant) Vallasomandi lõppemine Lõppemiseks ei piisa üksnes valduse kaotamisest Vajalik on ka õigusalus (causa) Vallasomandi lõppemine Vallasomandi lõppemine võib olla kas: 1) suhteline (omand läheb üle teisele isikule) 2) Absoluutne (omanik ei soovi enam asja omada või asi hävib) Vallasomandi lõppemine Vallasomand lõpeb: 1) Lõppemine ilma uue omandi tekkimiseta
Õiguse pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pandi rahaks tegemine toimub sarnaselt pandiõigusega asjadele pandipidaja võib õiguse või väärtpaberi võõrandada avalikul enampakkumisel. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Väärtpabereid ei saa käistleda kui tavalisi vallasasju, mille pantimise korral on pandipidajal õigus tagatud nõude mittetäitmisel nõuda rahuldust panditud väärtpaberite arvel. 2.2.5. Ehitise kui vallasasja pant Registerpandile kohaldatakse hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Registripidamise teatud mitteusaldusväärsuse tõttu ei ole seaduse kohaselt võimalik pandiõiguse heauskne omandamine. 2.2.6. Seadusjärgsed vallaspandiõigused 3. KINNISASJAÕIGUS 3.1. Kinnistusraamat
on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmete liigitamine Jäätmeid võib liigitada mitmel põhimõttel. Liigitamise aluseks võivad olla: Koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; Jäätmete kasutamisviis; Jäätmete materjal või keemiline koostis.
andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. (1) Hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel
Jäätmed on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada mitmel põhimõttel.Alusteks võivad olla: I. Koht või protsess, kust jäätmed pärinevad 1. Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Sarnase koostisega on nn. segamajandusjäätmed, mille allikaks on
(NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasja ei saa välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84) (21) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise
Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud
ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud
teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.) Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; - jäätmete kasutamisviis; - jäätmete materjal või keemiline koostis. Neli põhigruppi: olmejäätmed ja segamajandusjäätmed tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed erijäätmed.
teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.) Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; - jäätmete kasutamisviis; - jäätmete materjal või keemiline koostis. Neli põhigruppi: olmejäätmed ja segamajandusjäätmed tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed
Müüja vastas, et jättis selle kokkulepitud ajal ostja hoovi. Ostja naaber teadis rääkida, et keegi olevat mööbli ära vedanud. Ostja nõuab müüjalt mööbli üleandmist. Ülesanne 2: Kas müüjal oleks olnud õigus mööbel anda tasulisse lattu hoiule? Müüja sattus vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119), mis tähendab, et müüjal on õigus anda asi hoiule eeldusel, et see kolmas isik, kes hoiustab on mõistlikult valitud, võtab selliseid vallasasju hoiule ja ei küsi ebamõistlikult suurt summat VÕS §-d 120 ja 124 lg 1. Milliseid õiguskaitsevahendeid võiks ostja müüja vastu veel esitada? Hinnake ainult õiguskaitsevahendi eesmärgipärasust ning võimalust kasutada samaaegselt mitut õiguskaitsevahendit. VÕS § 106 kohaselt võib ostja lepingust taganeda ja nõuda kohustuse täitmise asemel kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 2. Nõuda kahju hüvitist 115 lg 1 (ja nõuda asja üleandmist Kaarlilt)
võimalik uuesti kasutada. See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks. Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmete liigitamise alusteks võivad olla: 1. koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; 2. jäätmete kasutamisviis; 3. jäätmete materjal või keemiline koostis. Töötlemist või kasutamist silmas pidades on otstarbekas jäätmeid jagada nelja põhigruppi: 1. olmejäätmed ja segamajandusjäätmed; 2. tootmisjäätmed; 3
a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad - jäätmete kasutamisviis - jäätmete materjal või keemiline koostis. Neli põhigruppi: - olmejäätmed ja segamajandusjäätmed - tootmisjäätmed
1) ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum; 2) ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil vahetult pärast seda, kui ettevõtja on tarbija ja ettevõtja üheaegsel kohalviibimisel pöördunud tarbija poole isiklikult ja individuaalselt kohas, mis ei ole ettevõtja äriruumiks, või 3) ettevõtja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi. Lepingu sõlmimine sidevahendite kaudu. Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui: 2) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus
põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ta võib teenida kasumit ja vägagi tahab teenida, aga see kasum ei jaotu, vaid läheb ettevõtte arendamisse. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 16. Ava asjaga seotud mõisted: kasu, kulutused, väärtus Asi on kehaline ese. Asjade all tuleb mõista nii kinnis- kui vallasasju. Esemest saadavaks kasuks on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine muugihind (turuhind). Kui turuhinda võtta
mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.) Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; - jäätmete kasutamisviis; - jäätmete materjal või keemiline koostis. Neli põhigruppi: · olmejäätmed ja segamajandusjäätmed · tootmisjäätmed · ohtlikud jäätmed
Väljaspool äriruume sõlmitav leping on leping, mis sõlmitakse: ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum; ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil vahetult pärast seda, kui ettevõtja on tarbija ja ettevõtja üheaegsel kohalviibimisel pöördunud tarbija poole isiklikult ja individuaalselt kohas, mis ei ole ettevõtja äriruumiks, võiettevõtja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi. Väljaspool äriruume sõlmitavaks lepinguks loetakse ka lepingut, mille sõlmimiseks on tarbija teinud pakkumuse seaduses sätestatud asjaoludel. Äriruumiks on nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav kinnisasjal asuv ehitis, kus ettevõtja alaliselt tegutseb, ning nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav vallasasi või muu pind, kus ettevõtja tavaliselt tegutseb. Kui
Juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused Muu kohustus, mida pankrotiseadus loeb massikohustuseks (audiitori kulud) Pankrotivara koosneb vt § 108, lg 2. Pankrotivara saab tekkida erinevatel alustel. Millisele varale ei saa sissenõuet pöörata? Tulenevalt täitemenetluse seadusest (TMS), vara mida ei saa arestida, § 112 ja § 132, min. palga alammäära suurust vara,riiklikku pensioni, vallasasju nt 1 tool ja 1 voodi ehk siis täitementluseseadus sätestab varad mida ei saa arestida, et säiliks minimaalne inimväärne elustandart. Vaata lisaks kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotist välistamise seadust. Miks pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud
õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasasja ei saa §95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tena poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitajaväärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasjade puhul ei saa kinnisasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Pahauskne on valdaja kes omandamisel teadis või ei teadnud raske hooletuse tõttu ta ei ole valduseks õigustatud või sai
See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks. Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; - jäätmete kasutamisviis; - jäätmete materjal või keemiline koostis. Töötlemist või kasutamist silmas pidades on otstarbekas jäätmeid jagada nelja põhigruppi:
See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks. Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: 1. koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; 2. jäätmete kasutamisviis; 3. jäätmete materjal või keemiline koostis. Töötlemist või kasutamist silmas pidades on otstarbekas jäätmeid jagada nelja põhigruppi: 1
ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid teatud veinipiirkondades. Asendatamatud asjad on tellija erisoovide kohaselt valmistatud asjad, kasutatud autod, erinevate pruulikodade õlled jne. Vallasasju jaotatakse ka äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks. Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne.
ü Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 85 Esemetest üldiselt. (Slaid 11) Esemete all tuleb mõista asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (TsÜS § 48). Asi on kehaline ese (TsÜS § 49 lg 1). Asjade all tuleb mõista nii kinnis- kui vallasasju, aga ka nõudeid, õigusi, patenti jms, mida saab kasutada ja/või võõrandada. Muude hüvede all peetakse silmas nt selliseid kehatuid esemeid nagu elekter ja soojusenergia. Siia võib lisada ka internetiühenduse. Vastavalt TsÜS § 49 lg 3 on eraldi esemeteks ka loomad, kelle suhtes kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Asjade liigituse sätestab seaduses järgmiselt (TsÜS § 50 52): Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi
Kinnisasja olulised osad TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad (nt ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili) ning lg 4 kohaselt kinnisasjaga seotud asjaõigused. Ehitise olulised osad Asjad, millest ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata nt katus (TsÜS § 55 lg 1). Osad peavad olema juba paigaldatud ehitisse. Näilised osad Vallasasju võib ühendada maatükiga mingil mööduval eesmärgil või kuulub vallasasi teisele isikule. Näiliselt on asi maatükiga ühendatud. Näilised osad, millel säilib õiguslik iseseisvus, kuigi nad on ühendatud maaga. 7. Päraldise mõiste TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Käibe kindluse ja kerguse ning potensiaalse omandaja huvide arvestamine nõuab seega asjaõiguselt regulatsiooni, mille võib sõnastada kui heauskne omandamine õigustamata isikult. Kinnis- ja vallasasjade õigusliku regulatsiooni eristamist loetakse asjaõiguse nn saksaõiguslikuks eripäraks. Erinevust loetakse nii suureks, et peetakse võimalikuks kogu asjaõiguse jagamist kahte ossa, millest üks käsitleks kinnis- ja teine vallasasju. Vahetegemise põhjuseks on kinnisasjade surem tähtsus: kinnisasi on nii üksikisiku kui ka ühiskonna eksisteerimise aluseks. Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit
(NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasja ei saa välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84) (40) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste
eestkostetava huvidest. § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 100. Keelatud tehingud
eestkostetava huvidest. § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 11 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2
füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, ei ulatue kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega. 41 Kinnipidamisõigus on seadusjärgne pandiõigus, mis annab isikule, kellel on nõue võlgniku vastu, õiguse seaduse alusel kinni pidada tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju või üleantavaid väärtpabereid. Kodulooma kinnipidamine on seaduses sätestatud kinnipidamise erijuhuna. Hüpoteek on kinnispant. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagastatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti.
maapinna piiritletud osa(maatükk), vallasasjaks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjaks. Vallasjad mis on muutunud kinnisvara oluliseks osaks ei ole enam vallasasjad. On piirtutud ühe defineerimisega jäetud teine tuletatavaks. Vallasasjad on asentatavad või asendamatud. Asendatav on näiteks käibivad rahatähed ja äriühingu väärtpaber, seeriaviisilisel tootedavad asjad, teatud aasta veinid. Asendatamatud on eri tellimused, kasutatud autod erinevate pruulikodade õlled jne. Vallasasju ka ära tarvitatateks ja ära tarvitamuteks. Asi on ära tarvitatav, kui see otstabe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Ära tarvitamatud asjad on asjad mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende ära tarvitamises. Mööbel, masinad ja muu selline. Võõrandamiseks on mõeldud raha ja muu selline. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi
Ei saanud maast lahus osta või müüa. Ei nim pärisorjadeks. Teatud tingimustel oli neil õigus sots staatust muuta ( nt linnaelanikuks saada). Lahedam elamine. Riigitp osakaal on ärk-järgult kasvanud. Palju riigitp kasu tpalju riigiettevõtetes nt suurte metsaalade raiumiseks ja laevaehitamisel. Holopid orjad. 1649 a ulozenies on holoppide kohta täiesti eraldi artiklid. Holoppe on eristatud oma õigusliku seisundi poolest tp, neid on nähtud kui vallasasju ja orje. Ulozenies on tüüpilised orjaprintsiibid sissekirj, et omanik peab neid toitma ja ei tohi neid kerjama lasta. Holoppe rakendati maja, põllu, metsa, käsitöödel . Osakaal 7-8%Põllutöö tööjõudlusest isegi 10 % Venemaal. Holopid ka selles osas isanda all, et kuimõisnikud oma hingesid tappa ei tohtinud, siis holoppide puhul seda piirangut ei olnud. Kõik mis holopid paha tegid, vastutas nende eest isand. Holopide päritolu osas olid vaheds sees, oli palju sõjavangidest holoppe
Asendatav asi ja liigitunnusega asi ei ole alati 100% kattuv. Asendatav asi võib saada asendamatuks. a) asendamatud; mis ei lähe asendatavate alla on kõik asendamatud. b) asendatavad. liigitunnustega määratud asjad, arvu mõõdu või kaalu järgi. Üks paar kingi on asendatav teise paari kingadega. C. vallasasjade puhul: a) äratarvitatavad; - asjad, mis kasutamisel lakkavad olemast (kütus, toiduained), (otstarbekohasel kasutamisel) - õiguslikult äratarvitatavateks loetakse vallasasju, mille otstarbekohane kasutamine seisneb asja võõrandamises (nt raha). b) mitteäratarvitatavad. Kõige olulisem vahetegu on vajalik, sest näiteks kasutuslepingud ei saa olla äratarvitatavad. Järelikult peab otstarbekohase kasutamise tagajärjel võimalik ka tagastada. 4.2.2.2. Asja osad Asja olulise osa definitsioon Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53 lg 1).
Seda nimetati pekuulium (peculium) ehk teatud osa isa või isanda varast orja või lapse faktilise valitsemise all iseseisvaks majandamiseks. Selleks võis olla maatükk või rahasumma: D. 15.1.7.4. Ulpianus libro vicensimo nono ad edictum: In peculio autem res esse possunt omnes et mobiles et soli: vicarios quoque in peculium potest habere et vicariorum peculium: hoc amplius et nomina debitorum. (Pekuulium võib aga sisaldada igat liiki asju, nii vallasasju kui maad: Pekuuliumis võivad olla ka alluvad orjad (vicarii) ning alluvatele orjadele kuuluv pekuulium, samuti võlglastele antud ja neilt saada olevad võlad.) D. 15.1.25.: Pomponius libro vicensimo tertio ad sabinum: Id vestimentum peculii esse incipit, quod ita dederit dominus, ut eo vestitu servum perpetuo uti vellet eoque nomine ei traderet, ne quis alius eo uteretur idque ab eo eius usus gratia custodiretur.
PKS § 17 lg 4 sätestab, et abikaasade ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Arvestada tuleb aga ka PKS § 17 lg 2 esimest lauset, mille kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Seega on abikaasal keelatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvaid registrisse mittekantavaid vallasasju ja kinnisasju käsutada ilma teise abikaasa nõusolekuta. Tulenevalt AÕS § 120 lõikest 1 peab abikaasa nõusolek abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja, s.o korteriomandi võõrandamiseks olema notariaalselt tõestatud. Kuid PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu rikkumine ei too kolleegiumi arvates iseenesest kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta tehtud käsutustehingu tühisust
oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid teatud veinipiirkondades. Asendatamatud asjad on tellija erisoovide kohaselt valmistatud asjad, kasutatud autod, erinevate pruulikodade õlled jne. Vallasasju jaotatakse ka äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks. Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne.
7) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5) · Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. · Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või kontole on tasutud osa-
Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse. Kommertspant sätestatakse eraldi seaduses. KINNIPIDAMISÕIGUS Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Nõue on kinnipeetava esemega seotud, kui: 1) valdaja nõue kuulub rahuldamisele kinnipeetava eseme arvel või 2) võlgnik peab tasuma valdaja poolt esemele tehtud kulutused või 3) valdaja nõue on tekkinud samast tehingust, mille alusel võlgnik nõuab eseme väljaandmist, või
PKS § 17 lg 4 sätestab, et abikaasade ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. - Arvestada tuleb aga ka PKS § 17 lg 2 esimest lauset, mille kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Seega on abikaasal keelatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvaid registrisse mittekantavaid vallasasju ja kinnisasju käsutada ilma teise abikaasa nõusolekuta. Tulenevalt AÕS § 120 lõikest 1 peab abikaasa nõusolek abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja, s.o korteriomandi võõrandamiseks olema notariaalselt tõestatud - Kuid PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu rikkumine ei too kolleegiumi arvates iseenesest kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta tehtud käsutustehingu tühisust
puhul). Asi on ruumiliselt teistest objektidest piiritletud, enesega identsed, ajas püsivad aga siiski muutuvad esemed, mida inimesed kasutavad. Asjast rääkides tuleb juhtida tähelepanu ka sellistele probleemidele nagu loomad ja energia. Kumbki ei kuulu otseselt asjade hulka, kuid neid käsitatakse õiguses sageli samade reeglite alusel kui asju. Nt Asjaõigusseaduses nimetatakse, et loomad pole asjad, kuid neile rakendatakse asjaõigusseaduse vallasasju puudutav regulatsioon. Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt. 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid Ruum: Ühest küljest vaadatuna millegagi täidetud ja teisest küljest vaadatuna millegai piiratud. Faktiline eluruum – õigusteadlase pilgu läbi leiab elu aset maakeral, veidi selle all ja sees ja kohal.
Aktsiate pantimine ei anna pandipidajale veel õigusi aktsionärina üldkoosolekust osa võtta. See õigus jääb aktsionärile. 10.4.7. KINNIPIDAMISÕIGUS Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja on saabunud selle täitmise tähtaeg, võib võlausaldaja kasutada nn kinnipidamisõigust. Kinnipidamisõigus on seadusjärgne pandiõigus, mis annab isikule, kellel on nõue võlgniku vastu, õiguse seaduse alusel kinni pidada tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju või üleantavaid väärtpabereid. Nõue, mille alusel kinnipidamisõigust rakendatakse, peab olema seotud kinnipeetava esemega. Seda ta on, kui: o valdaja nõue kuulub rahuldamisele kinnipeetava eseme arvel; o võlgnik peab tasuma valdaja poolt esemele tehtud kulutused; o valdaja nõue on tekkinud samast tehingust, mille alusel võlgnik nõuab eseme väljaandmist; o eseme omanik peab hüvitama valdajale seoses kinnipeetava esemega tekkinud kahju;
annaabi.ee 
