liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks (JIA). Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. · On lapseea põletikuline liigesehaigus, millesse võib haigestuda igas vanuses. Kõige sagedamini avaldub see siiski väikelapseeas või varases murdeeas. · Haiguse tekkepõhjus on teadmata. Vallandavateks teguriteks võivad olla nakkus, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus ja väliskeskkonna mõjud. · Jaguneb kolme alatüüpi: oligoartriit, mille puhul on põletikus 14 liigest, kuid mis võib edasi kanduda ka silma; polüartriit, mille puhul on põletikus peale suurte liigeste ka sõrme- ja varbaliigesed, ning süsteemne artriit ehk Stilli tõbi, mille puhul võivad 3
Nende haiguste üheks kardinaalseks sümptomiks on nn reuma – luu- ja liigesevalu, toesevalu, muutlik valu peamiselt liigeste ja luude piirkonnas. Kirjelda reumaatiliste haiguste olemust. ● turse liigeses ● ROM piiratus ● tundlikkus ● valulised vaegused Milline on sagedasem lapseea reumaatiline haigus? JIA - juveniilne idiopatiline artriit Kirjelda JIA etiopatogeneesi. Idiopaatiline tähendab, et haiguse põhjust ei teata, vallandavateks teguriteks võivad olla infektsioon, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus või väliskeskkonna mõjud. Iseloomusta JIA olemust. JIA - süsteemne sidekoehaigus, mis algab enne lapse 16aastaseks saamist ja mida iseloomustab steriilne põletik vähemalt ühes liigeses kestusega vähemalt 6 nädalat. JIA on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte. Liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena. Juveniilne tähendab, et haigusnähud
anti-dsDNA antikehad esinevad 70% aktiivse luupusega haigetest. Positiivse testi spetsiifilisus on 95%. Anti-RNP – 30-50% patsientidel eeskätt “overlap” sündroomi markerina Anti-Ro (30%) ja anti-La (15%) võivad esineda ka ANA-negatiivse SLE korral. Sagedamini leitakse neid primaarse Sjörgeni sündroomi korral Reumatoidfaktor – 30-60%-l tavaliselt madalamas tiitris kui RA (reumatoid artriidi) puhul SLE etioloogia on ebaselge. On leitud HLA-DR2 ja HLA-DR3 suuremat esinemissagedust. Vallandavateks teguriteks on peetud infektsioone, stressi, dieeti, keskkonna tegureid, UV-kiirgust. Kliiniline pilt haiguse alguses võib olla suhteliselt ebamäärane ja mittespetsiifiline. Klassikaline triaad: dermatiit, artriit, polüserosiit esineb 90% haigetest. Haiguse korral võib tekkida: nahakahjustus – tekib päikese käest katmata kehaosadel ning intensiivistub ultraviolettkiirguse toimel; sagedamini esineb liblikakujuline erüteem ninaselja ja põskede piirkonnas
annaabi.ee 
