Seega annavadki Eesti rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmed väljarändest mõnevõrra erineva pildi. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti). Seega ülerahastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd saada vallandasidki esimese suure väöjarände laine. II laine põhjuseks oli 1944. aasta sügisel nõukogude võimu taaskehtestamine ning toimus niinimetatud suur põgenemine. III laine sai alguse iseseisvuse taastamisele järgnenud ajale. Uusväljaränne kasvas pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ning hoogustus veelgi 2008. aastal globaalse majanduskriisi vallandudes. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid?
5. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? Lõplik rahu sõlmiti 1595. aastal.Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel. Läti ala läks tervikuna Poolale, kelle valitsemise alla jäi ka Lõuna-Eesti. Rootsi sai endale Põhja-Eesti ning Taani Saaremaa. 6. Miks puhkes 17. sajandi alguses Rootsi-Poola jätkusõda ja mil moel on see mõjutanud Eesti ajalugu? Rahu sõlmimine Venemaaga ei lahendanud Poola ja Rootsi vastuolusid ja nende riikide omavahelised pinged vallandasidki uue sõja. 8. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? Liivi sõda Põhjasõda põhjused Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - Rootsi vastu hakkavad võitlema Taani, Poola, Venemaa, allutada Läänemere idarannik, Vana-Liivimaa eesmärgiga vähendada tema ülemvõimu ja vallutada Rootsile
annaabi.ee 
