Eesti Uusaeg
Väljaränne oli toimunud koguaeg (Keskajal, varauusajal pagemisevormis), 19. saj
väljaränne muutub massiliseks. Väljarändamisliikumine- 1843, Vene keskvõim andis
välja seaduse, mille eesmärgiks oli asustamata riigi maade koloniseerimine Lõuna-
Venemaal, tehti ümberasujatele mitmeid soodustusi, pakuti tasuta maad. Eestimaal ja
Liivimaal võetakse vastu uued talurahva seadused (Eesti 1856). Need talurahva
seadused parandasid talurahva liikumist, igal aastal võib väljarännata 5%
vallaliikmetest. 1863- Seadus, mis kaotas talupoegade liikumisvabaduse piiranguid.
Talupojad võisid vabalt liikuda Läänemere provintsides.
Väljaränne: Peamised sihtkohad, kuhu Eesti talupojad väljarändasid olid Lõuna-
Venemaa Volga äärsed kubermangualad (Krimmi poolsaar, Saratova), Siber.
Maailmasõja ajaks oli Eesti asundusi üle 300 üle kogu Vene impeeriumi. Kõige
suurem eestlaste koloonia oli Peterburgi linnas 1918. a. Peterburgis elas ligikaudselt
50 000 eestlast