3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4. Talurahva omavalitsused loodi vallakogukonna näol, mis olid mõisniku kontrolli all. Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 4.1. Talupoeg jäi endiselt maa külge kinnistatuks. Talle anti õigus omada vallasvara ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad
5. Talurahvareform + pärisorjuse kaotamine Suurenesid kulutused, väljaminekud. Tekivad väga luksuslikud mõisamajapidamised (kivist mõisad). Vana igand õõnestas Vene riigi autoriteeti maailmas, aeg on muuta riigi prestiizi. Vene keskvõim hakkas õõnestama talupoegi. 19. saj. 1. pool 1802- 1. talurahvareform, Eestimaa kubermang Jakob von Bergi regulatiiv „Igaüks...”- Dokument ei kaota pärisorjust, kuid leevendab olukorda!! Talu saab pärandada järglastele, õigus pöörduda vallakohtusse. Keelustati talupoegade kinkimine ning maha müümine. Talupoeg saab õiguse vallasvarale. 1804- Liivimaa kubermang + talumaade hindamine, et normeerida koormised, viia vastavusse talu tegeliku võimega, viidi ka Eestimaal sisse Wilhelm Friedrich von Sievens- Liivimaa aadlik, tema poolt töötati välja Liivimaa talurahvaseadus Pärisorjuse kaotamine Euroopas oli sõdade aeg, Napoleoni sõjad. 1816- Eestimaa kubermang 1819- Liivimaa kubermang
pidada koosolekut ja koostada koosoleku protokolli. Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus (ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse (maakonnakohtusse). Vallakohus oli valla maa-alal toimiv talurahvaasutus, mille koosseisu valisid talupojad endi hulgast. Vallakohtusse koondusid kõik valla talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja halduslikud funktsioonid. 18.sajandi keskpaiku asutasid mõned mõisnikud talupoegadest koosneva kohtu, mille nimetasid vallakohtuks. Samad nimetused säilisid ka 19.sajandi alguses väljaantud esimestes talurahvaseadustes ja -regulatiivides, millega pandi alus talurahvakohtutele. Talupoegade esimese omavalitsusliku organina püsis vallakohus ca 200 aastat, vaatamata aja jooksul toimunud muudatustele