tundlikud leelistele ja hapetele, katkemispikkus kuivas ja märjas olekus jääb alla teiste keemiliste kiudude omale. Tegemist on nõrkade kiududega, mistõttu on nende kasutusala on üpris kitsas. Nii kaseiinkiudu kui sojavalku kasutatakse üksnes segatult. Selleks, et kaseiinkiust materjali hooldada tuleb silmas pidada mitut olulist asja. Näiteks ei tohi saada kiud märjaks, sest siis muutub ta nõrgaks ning hakkab kiiresti hallitama. Kaseiinkiudu ja teisi valktehiskiude tuleb käsitleda õrnalt ning kuivatada tasapinnaliselt. Pole välistatud, et tulevikus võetakse maisi ja maapähklivalgud uuesti kasutusele ning täiustatakse tänu neile rõiva- või tekstiilitööstust. 3 1.SAAMISLUGU Valktehiskiud on pärit I Maailmasõja ajast.Valktehiskiud saadakse, kui loomseid kiu jääke
Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal.. (Sellest hiljem). *Tselluloosi keemilisel modifitseerimisel saadud tehiskiud. Tähtsamad on viskoos- ja atsetaatkiud, mida mõlemaid toodetakse tselluloosi (C6H10O5)n baasil. Praktilist tähtsust omavadki töödeldud tsellulooskiud, kuna senini ei ole valktehiskiud kuigi tähtsat rolli mänginud. Tselluloosirikkaid materjale on väga palju ja sageli saab tsellulooskiudude tootmiseks kasutada ka jäätmeid. Valktehiskiude saadakse aga sellisest toormest, mis kõlbab kas inimese või looma toiduks (piima-, muna-, maapähkli-, soojavalgud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks: saadud lahus pressitakse läbi peente avade (filjeeride) niitideks. Tselluloosi lahustamiseks 5 leitakse sobiv keskkond või muudetakse keemiliste reaktsioonide abil
annaabi.ee 
