3. K-vitamiini tekkimine – läheb sealt verre ja organism kasutab seda. K- vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Kiudained iseenesest vajalikud, sest nad ei lase tekkida kõhukinnisusel. Kiudained seovad enesega vett juba peensooles ja ka jämesooles. Nendel rahvastel, kus püüakse taimset toitu rohkem süüa, on roojamise sagedus 2-3 korda päevas, lihasööjatel keskmiselt 1x päevas. 2-3x parem, sest jämesooles bakterite mõjus tekivad ka valkproduktid, mis on toksilised. Need toksilised ained on indool ja skatool, mis annavad roojale iseloomuliku lõhna. Näiteks kõhukinnisuse korral jäävad need toksilised ained pikemalt jämesoolde ja võivad hakata verre imenduma. Kõhukinnisus 4 päeva on juba kriitiline, vaja kõhulahtistit või klistiiri. Näiteks linaseemneõli aitab vältida kõhukinnisust, samuti toores kõrvits (nt suhkruga magustatud) – tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel
K-vitamiini tekkimine läheb sealt verre ja organism kasutab seda. K-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Kiudained iseenesest vajalikud, sest nad ei lase tekkida kõhukinnisusel. Kiudained seovad enesega vett juba peensooles ja ka jämesooles. Nendel rahvastel, kus püüakse taimset toitu rohkem süüa, on roojamise sagedus 2-3 korda päevas, lihasööjatel keskmiselt 1x päevas. 2-3x parem, sest jämesooles bakterite mõjus tekivad ka valkproduktid, mis on toksilised. Need toksilised ained on indool ja skatool, mis annavad roojale iseloomuliku lõhna. Näiteks kõhukinnisuse korral jäävad need toksilised ained pikemalt jämesoolde ja võivad hakata verre imenduma. Kõhukinnisus 4 päeva on juba kriitiline, vaja kõhulahtistit või klistiiri. Näiteks linaseemneõli aitab vältida kõhukinnisust, samuti toores kõrvits (nt suhkruga magustatud) tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel