Viissada aastat hoidis Sparta kinni Lycurgose antud seadustest ja elukorraldusest ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik ühiskonnakorraldus lõi aluse tänapäeval kehtiva demokraatiale. Olgugi, et ka tänapäeval esineb nii türannistlikku, aristokraatlikku kui ka vanale kreekale tundmatuid valitsemisviise, peavad enamus tänapäeva ühiskkonnaliikmetest demokraatiat siiski parimaks teadaolevaks valitsusviisiks. ...
Sissejuhatus Louis XIV'l on olnud kõige pikem valitsusaeg Euroopas. Tema valitsusaeg kestis 1643-1715 aastani. Sel ajal tõi ta absoluutse monarhia selle hiilgusperioodi. Absoluutne monarhia on valitsusviis, kus kõrgeim võim on kuninga käes. Kuningad olevat oma võimu saanud aga Jumala käest. Seega peeti seda kõige õigemaks valitsusviisiks. Louis XIV on kutsutud Päikeskuningaks. Selle hüüdnime poolest on ta tuntud ülemaailmselt.. Töö eesmärgiks on koguda detailsemat informatsiooni Louis XIV elust, vallutustest ning valitsemisest. 1. Absolutism Absoluutne monarhia ehk absolutism, tähendas et kõrgeim võim riigis oli kuninga käes, kes väitis valitsevat täiusliku õigusega. Hilisel 16. sajandil poliitilised teadlased arvasid, et kõrgeim
Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks. Samuti pidas ta vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist. Montesquieu elutööks sai ,,Seaduste vaimust", milles eristas ühiskonnast sõltumatuid ja kirjutatud seadusi. Inglismaad eeskujuks võttes toetas ta võimude lahususe põhimõtet. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu sõltumatut kohtuvõimu. Voltair pidas ideaalseks valitsusviisiks monarhiat. Rousseau seletas ühiskondliku lepingust kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused jm ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Kameralistid leidsid, et üksikisik saasb elada õnnes ja rahulolus vaid riigi poolt toetatuna. Samuti pidasid nad vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof et korraldused vastaksid ühiskonna vajadusele. Füsiokraadid pidasid riigi sekkumist majandusse lubamatuks kunasee kahjustab nii
annaabi.ee 
