Seda koostööd käsitlevad sätted sisalduvad EÜ asutamislepingus. Samuti on olemas valitsustevaheline koostöö, mis on rahvusvahelise koostöö traditsiooniline vorm. Põhimõtteliselt tähendab valitsustevaheline koostöö, et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Valitsustevahelist ELi koostööd kasutatakse poliitikavaldkondades, milles riikidel võib olla raske teha nii tihedat koostööd kui riigiülese koostöö puhul. Seepärast kasutatakse valitsustevahelist koostööd politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul. 12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama? 1. Poliitiline kriteerium
Enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. 17.Kas internetile ligipääsu piiramine ohustab demokraatiat? Põhjendage oma vastust. Jah osaliselt, sest ei austata demokraatias ette nähtud inim- ja kodanikuõigust. 18.Miks USA-d nimetatakse mõnikord ka maailma politseinikuks? Põhjendage oma vastust. Suurriigilt oodatakse lahendust igale probleemile ja kui midagi hukka läheb, siis jäetakse süü USA kanda. 19.Nimetage vähemalt kolm rahvusvahelist valitsustevahelist organisatsiooni omal vabal valikult. Põhjendage oma valikut. Coca-Cola, Mc donals, Toyota 20.Miks on vaja valitsusevälist rahvusvahelist inimõiguste kaitseorganisatsiooni? Põhjendage oma vastust. Et ei rikutaks inimesteõigusi ning kui seda tehakse, saaks kurjategijad karistada ning abivajaja abi. Kurja tegijaks võib olla ka riik - valitsusevälist RIK'i on just sellistel juhtudel tarvis. 21.Üks globaalprobleemidest on põgenikud. Kas tegemist on keskkonna- või sotsiaalprobleemiga
Esimeseks moodsaks valitsustevaheliseks organisatsiooniks loetakse 1815.aastal loodud organisatsiooni, mis organiseeris liikumist Reini jõel (Central Commission for the Navigation of the Rhine) ning mis tegutseb tänapäevani. Koos kasvuga 19.sajandi viimasel poolel kasvas hoogsalt ka valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide arv. 20. sajandilkasvas nende arv samuti väga kiiresti ning tänapäeval eksisteerib umbes 400 valitsustevahelist organisatsiooni. Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO) 20 sajandi algul üritati saavutada rahvusvahelise koostööga valitsustevahelistes organisatsioonides rahu tagamine maailmas. Sellisel eesmärgil loodi Rahvasteliit. Rahvasteliit ei suutnud sõjalisi konflikte ära hoida. Põhjuseks loetakse väikest liikmete arvu ja suurriikide mitteliikmeksolekut. ÜRO peaeesmärk on garanteerida rahu kogu maailmas ja parandada kõikjal majanduslikku arengut.
a) Peale Lissaboni lepingut muutub koostöö õigus- ja siseasjades (endine III sammas) riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks b) Peale Lissaboni lepingut muutub ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) riikideüleseks, ent koostöö õigus- ja sisseasjades (endine III sammas) jab valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta d) Lissaboni lepinguga kaovad ära sammaste nimetused, ent kõik sensed valitsustevahelise koostöö valdkonnad jäävad alles. 6. Missugune alljärgnev väide EL eelarve kohta on korrektne a) EL iga-aastase eelarve vastuvõtmiseks on vajalike liikmesriikide poliitiline kokkulepe b) EL eelarve tuluallikateks on liikmesriikide erinevat tüüpi osamaksed c) EL eelarvest saavad rohkem raha need liikmesriigid, kes sinna ka rohkem panustavad 7
tegemist. Kolmes valdkonnas tehtavat eritüübilist koostööd, mis samal ajal toimub ühe organisatsiooni, s.o ELi raames, saab kujutada tüüpilise Kreeka templi struktuuri abil. Selle "templi" kolm sammast esindavad kolme poliitikavaldkonda. Kolme sammast hoiavad koos ühine katus ja ühine vundament. Esimene sammas kujutab riigiülest koostööd, mis on ELi kodanikele otseselt siduvad. Teine ja kolmas sammas hõlmavad kumbki eri liiki valitsustevahelist koostööd. Teine sammas esindab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kolmas aga valitsustevahelist politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Sammaste kohal olev katus kujutab kolme poliitikavaldkonna jaoks ühiseid sätteid, st ELi institutsioonidega - nõukogu, komisjoniga jt - seotud sätteid, mida kohaldatakse asjaomasest poliitikavaldkonnast olenemata. Kolme samba vundamendi moodustavad asutamislepingute muutmisega, uute liikmete vastuvõtmisega jms seotud sätted
esitades suulisi ja kirjalikke järelepärimisi EÜ Komisjonile ja Euroopa Nõukogule. Parlament võib asutada uurimiskomiteesid EL kodanikelt laekunud kaebuste uurimiseks. Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga moodustab eelarveorgani, Parlament kinnitab aastaeelarve ja jälgib selle täitmist. Põhisuunad: seadusandlik, eelarveline ja järelevalve organ. · Nõukogu - Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest. · Euroopa komisjon tööperiood on 5 aastat. Liikmesriikide riigipead või valitsused valivad Parlamendiga konsulteerides Komisjoni Presidendi. Ülejäänud Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga. Kogu koosseis tervikuna
aastal aruande (Delors'i aruande), milles tehti ettepanek tugevdada majandus- ja rahaliidu loomist kolmes etapis. Tehti ettepanek luua liidu rahapoliitika eest vastutav täiesti uus sõltumatu institutsioon – Euroopa Keskpank (EKP). Delors'i aruande põhjal otsustas Madridi Euroopa Ülemkogu alustada 1989. aastal majandus- ja rahaliidu esimest etappi: kapitali liikumise täielikku liberaliseerimist 1. juuliks 1990. Strasbourgis 1989. aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu nõudis valitsustevahelist konverentsi, kus tehtaks kindlaks, kuidas tuleks majandus- ja rahaliidu saavutamiseks aluslepingut muuta. Valitsustevahelise konverentsi töö tulemusel valmis Euroopa Liidu leping, mis võeti liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt ametlikult vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul ning allkirjastati 7. veebruaril 1992. Maastrichti lepinguga nähakse ette majandus- ja rahaliidu loomine kolmes etapis. Esimene etapp: (1. juuli 1990 – 31
majan-duslik ja sotsiaalne ühtlustamine, uurimistöö ja EL laienemine,tarbijakaitse,haridus ja kultuur,tervishoid. Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosot-sustamise laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele. NÕUKOGU. Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv nähtus kui tegu on eraldi seisvate riikide suhetega.Liikmed:15 liikmesriigi ministrid Euroopa Liidu seadusandlus, mis on vastu võetud Nõukogu (või Nõukogu + Parlamendi poolt koosotsustamise raames), võib olla järgmistes vormides:1
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 6 • Euroopa Liidu Nõukogul, mida harilikult nimetatakse Ministrite Nõukoguks, pole olemas analoogset organit terves maailmas. • See on institutsioon, kus liikmesriigid seavad oma poliitilisi eesmärke, koordineerivad rahvuslikke poliitikaid ja ühtlustavad oma institutsioone. • Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. • Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv nähtus kui tegu on eraldi seisvate riikide suhetega. • Nõukogu täidab otsustamis- ja kooskõlastamisfunktsiooni. • Euroopa Liidu Nõukogu teostab seadusandlikku võimu, enamasti kaasotsustamismenetluse vormis koostöös Euroopa Parlamendiga;
rahvusüleseks, kui tema otsustel pole siduvat jõudu. EL õigus on ülimuslikum rahvusliku õigusega võrreldes, kui need kaks peaksid sattuma konflikti. TEINE OSA Euroopa integratsiooni teoretiseerimine: grand theory Grand theoryks võib pidada teooriat, mis selgitab integratsiooniprotsessi kui terviku peamisi karakteristikuid. Grand theory fundamentaalse tasandi osadeks võib pidada neofunktsionalismi, valitsustevahelist teooriat ning inter-sõltuvuse teooriat. Neofunktsionalism Neofunktsionalism on integratsiooniteooria, mille mudeli kohaselt on integratsiooniprotsessi lõpp-produktiks poliitiline kogukond. Antud kogukond tekib neofunktsionalistliku mudeli järgi majandusliku ja poliitilise integratsiooni ühenduvusest. Kui on olemas majanduslik integratsioon rahvusteülese organisatsiooni raamistikus, siis poliitiline integratsioon järgneb peaaegu automaatselt. Sellise integratsiooni arenedes eeldavad
ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega. Eesmärgid: · korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, · ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, · vältimaks merede saastamist laevadelt jms. IMO juhtorgan on peaassamblee mis tavaliselt koguneb kord kahe aasta jooksul IMO täitesaatev organ on nõukogu, mille valib kaheks aastaks assamblee. Assamblee tähtsamad komiteed on: · Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC)
· Veeteede Amet (väljastab diplomeid ja kontrollib, juurdleb avariisi) · Klassifikatsiooniühingud · Euroopa merengusorganisatsioon- rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega · rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO Imo eesmärk : korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, vältimaks merede saastamist laevadelt jms. Tähtsamad IMO konventsioonid: mis mis puudutavad laevu, nende ehitamist ja varustatust, mehitamist ning mereliiklust: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ; rahvusvahelise laadungimärgi
Igal liikmesriigil on õigus ise teha valik, kas tema esindajaks Ülemkogus on riigipea või valitsuse juht (peaminister). Eestis näiteks on otsustatud, et riiki esindab Ülemkogus peaminister. Välisministrite kaasamine Ülemkogusse on tingitud asjaolust, et mitmes EL-i liikmesriigis, näiteks Taanis, puudub peaministril igasugune pädevus välispoliitika küsimustes. Komisjoni juhtide kaasamine Ülemkogu töösse aitab aga aitab lähendada Ülemkogu valitsustevahelist olemust EL-i riigiülesele süsteemile. Kuigi reeglina peab Ülemkogu aastas 2 istungit: ühe juunis ja teise detsembris, st eesistumisperioodide lõpus, võib Ülemkogu vajadusel teha ka erakorralisi täiendavaid tippnõupidamisi spetsiifiliste küsimuste arutamiseks. Ülemkogu liikmeil on õigus lühiajaliselt kutsuda saali ka omi eksperte, kes peavad neid keerulistes küsimustes tupikseisudest üle aitama. Reeglina on need eksperdid kas peaministri büroo või välisministeeriumi töötajad
Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine. Konvent kutsuti kokku ülesandega arutada Euroopa Liidu tuleviku üle ja ühtlasi valmistada ette järgmist valitsustevahelist konverentsi. Teemad, mis konvendis käsitlemist leidsid, on järgmised: 18 kuidas muuta EL-i demokraatlikumaks ja tema tööd läbipaistvamaks; 19 kuidas lihtsustada otsuste tegemise protsessi; 20 kuidas jaotada võimu EL-i enda institutsioonide, samuti liikmesriikide ja vastavate regionaalsete organite vahel; 21 milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil; 22 kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks.
Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine. Konvent kutsuti kokku ülesandega arutada Euroopa Liidu tuleviku üle ja ühtlasi valmistada ette järgmist valitsustevahelist konverentsi. Teemad, mis konvendis käsitlemist leidsid, on järgmised: 21 · kuidas muuta EL-i demokraatlikumaks ja tema tööd läbipaistvamaks; · kuidas lihtsustada otsuste tegemise protsessi; · kuidas jaotada võimu EL-i enda institutsioonide, samuti liikmesriikide ja vastavate regionaalsete organite vahel; · milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil;
on liigitatud ka institutsionaalsed konverentsid nagu näiteks G-7 (maailma seitsme tähtsaima industriaalriigi - USA, Jaapani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Kanada) iga-aastased tippkohtumised. Nüüdisaja maailma iseloomustab erinevate riikide põimumine kõigis valdkondades. Seetõttu on igat tüüpi rahvusvaheliste organisatsioonide arv viimasel kahel aastakümnel oluliselt kasvanud. Praegu eksisteerib maailmas ligi 3000 valitsustevahelist rahvusvahelist organisatsiooni ja ligi 20 000 valitsustevälist organisatsiooni. Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE) Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (ingl Organization for Security and Cooperation in Europe - OSCE) asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi (ingl Conference on Security and Cooperation in Europe - CSCE) lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal. Praegu kuulub OSCE liikmete hulka 53 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka
Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. Euroopa Tuleviku Konvent ja põhiseaduslik leping Euroopa tuleviku konvendi loomine sätestati Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris. Laekeni tippkohtumise lõppdeklaratsioonis märgitakse, et konvent kutsutakse kokku ülesandega arutada Euroopa Liidu (EL) tuleviku üle ja ühtlasi valmistada ette järgmist valitsustevahelist konverentsi. Teemad, mis konvendis käsitlemist leidsid, on järgmised: 36 · kuidas muuta EL-i demokraatlikumaks ja tema tööd läbipaistvamaks; · kuidas lihtsustada otsuste tegemise protsessi; · kuidas jaotada võimu EL-i enda institutsioonide, samuti liikmesriikide ja vastavate regionaalsete organite vahel;
nii, et see ei hõlbusta huvigruppide teket, USA-s seevastu detsentraliseeritud valitsemissüsteem huvirühmadele just edu tagabki. (Patterson, 2013, pp. 221-222) Seda, kuidas detsentraliseeritus soodustab huvigruppide tegevust, näitab ka asjaolu, et alates Reagani võimulolekust, mil hakati mitmeid föderaalseid programme üle viima osariiklikule ja kohalikule tasandile, on ka huvigruppide arv mitmekordistunud. Ühtlasi on seejuures märgatavalt kasvanud valitsustevahelist lobitööd tegevate rühmade arv ning mitmed osariigid ja suurlinnad on Washingtoni rajanud oma lobistide esinduskontorid. (D. V. Edwards, 1998, pp. 272-273) Huvigruppide peamised poliitika mõjutamise vormid riigi tasandil Huvigruppide üheks põhilisimaks poliitikate mõjutamise vormiks on lobitöö tegemine, mis sisuliselt on tegevus, mille kaudu grupi huvide esindajad (lobistid) püüavad veenda otsustetegijaid toetama või olema vastu teatud programmile, arengukavale või seaduseelnõule
annaabi.ee 
