Sissejuhatus. Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
Euroopa liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduseasutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992.aastal Maastrichti lepinguga. 2009.aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates 1.detsembrist 2014 Donald Tusk. Euroopa Ülemkogu tegevus: Euroopa Ülemkogu on kahesugused ülesanded - ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu.
muudatused. Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb lepingu VII jaotisest. Sätted tihedama koostöö kohta. 5. EL õigussüsteem loob raamistiku kogu õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele, mistõttu riikideülese põhimõtte rakendamine on nii poliitiliselt kui ka õiguslikust mõõtmest lähtuvalt hädavajalik. Tavapärase valitsustevahelise koostöö puhul on igal liikmesriigil võimalik otsuseid erinevalt ning endale kasulikult tõlgendada, mistõttu muutuks problemaatiliseks ühiste poliitikate ( näit ühine põllumajanduspoliitika, ühine kaubanduspoliitika), elluviimine.
Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 27 liikmes riiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike,kaupade,teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Liidu liikmesriigid on
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, ehk NATO, on struktuur, mille kaudu alliansi liikmed teostavad oma julgeolekualaseid eesmärke. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO struktuurid võimaldavad liikmetel julgeoleku poliitilistes, sõjalistes, majanduslikes ja muudes aspektides omavahel pidevalt konsulteerida, koordineerida ja koostööd teha ning hõlbustavad koostööd ka
säilitamisele ning püüdis jagu saada Euroopat lõhestavatest poliitilistest probleemidest. Praegu on NATO põhihuviks edendada Euroopa stabiilsust, mille nimel tehakse koostööd ja töötatakse välja meetodeid ühiseks kriiside lahendamiseks ja rahuvalveks. OTSUSTE TEGEMINE NATOs langetatakse otsuseid konsensuse alusel pärast liikmesriikide omavahelisi diskussioone ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsustevahelise assotsiatsioonina pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused. Veelgi enam - NATO saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad
ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3. - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine Euroopa liidu komisjon-Euroopa Ühiste huvide kaitsmine. 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine Ülemkogu-Ülesanded kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Euroopa kohus- Ülesanne tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. Euroopa kontrollikoda- jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt. Euroopa Keskpank- EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. EL tähtsad isikud- 1.Herman Van Rompuy EL president 2.Jose Manual Barroso- Euroopa liidu komisjoni president 3
KUS ASUB? Brüsselis, Luxembourgis ja Strabourgis. EUROOPA KOHUS ÜLESANDED: lahendab liikmesriikide, EL institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute õigusvaidlusi KES KUULUVAD? Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist. KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA ÜLEMNÕUKOGU ÜLESANDED: Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu. KES KUULUVAD ? Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja KUS ASUB? Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED:
Bettino Craxi suutis suruda läbi idee, mille kohaselt valitsustevaheline konverents peab läbirääkimisi välispoliitika ja julgeoleku koordineerimise alal ning Rooma lepingute ümbervaatamise osas nendes küsimustes, mis puudutavad otsustetegemise mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka olid selle vastu, kuid Itaalia pani asja uuesti hääletusele lepingu 236 järgi,mille kohaselt võib valitsustevahelise konverentsi kokku kutsuda, kui enamik liikmesriikidest nii otsustavad. Valitsustevahelistel konverentsidel olid Suurbritannia ja Taani selgelt vastu laialdastele muudatustele, samas kui Prantsusmaa ja Saksamaa neid igati toetasid. Euroopa Komisjon seisis Ühtse Euroopa Akti sõlmimisel läbirääkimistel esirinnas. Delorsi projekt nägi ette Euroopa Ühenduse majanduspoliitika ühtlustamise, mis võimaldaks ühendusel tähtsustada oma rolli maailmamajanduses. Suurbritannia oli
elluviimine Euroopa Komisjon: Euroopa ühiste huvide kaitsmine Euroopa Komisjoni põhiülesanded: 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine Euroopa Ülemkogu: Euroopa Ülemkogul ülesanded: kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 9. Nimetage Eestist valitud EL parlamendid saadikud. Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand, Yana Toom 10. Kes võivad hääletada ja kes kandideerida EL parlamendi valimistel? Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane. 11. Kes on ÜRO, NATO peasekretär? Kes on EL president, EL komisjoni ja
Euroopa Liit Vitali Grishin 12B Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu ajalugu(1945-1959) Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia,
koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. EL-Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. 3. Kes olid järgmised isikud. EV välja kuulutamisel sai peaministriks- Savisaar Oli rahvarinde idee autor-Edgar Savisaar Oli Eesti sõjaväe ülem juhataja Vabadussõjas- Johan Laidoner NV liidu riigi juht kelle valitsemise ajal Eesti taas iseseisvus-J
riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks b) Peale Lissaboni lepingut muutub ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) riikideüleseks, ent koostöö õigus- ja sisseasjades (endine III sammas) jab valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta d) Lissaboni lepinguga kaovad ära sammaste nimetused, ent kõik sensed valitsustevahelise koostöö valdkonnad jäävad alles. 6. Missugune alljärgnev väide EL eelarve kohta on korrektne a) EL iga-aastase eelarve vastuvõtmiseks on vajalike liikmesriikide poliitiline kokkulepe b) EL eelarve tuluallikateks on liikmesriikide erinevat tüüpi osamaksed c) EL eelarvest saavad rohkem raha need liikmesriigid, kes sinna ka rohkem panustavad 7. Missugune alljärgnev tolliliidu teooriast tulenev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on korrektne
integreerunum on üksnes poliitiline liit. Majandusliidu moodustavad grupp riike, kelle ühiseks eesmärgiks on: 1. kõrvaldada kõik takistused, mis piiraksid kaupade, teenuste ja kõigi teiste tootmistegurite vaba liikumist nende riikide vahel 2. ühise valuuta käibelevõtt 3. maksumäärade ühtlustamine 4. ühtne väliskaubanduspoliitika. 15.Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. 16.NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Leping (ka Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping, NAFTA) on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 17. detsembril 1992 San Antoniosalla kirjutatud ja 1. jaanuaril 1994 jõustunud vabakaubandusleping. See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Organisatsiooni eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid. 17
Euroopa Liit Helina Saar Mis on Euroopa Liit? Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. 22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.
Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 1.2 Üldinfo Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009
töötab Euroopa Liidu Nõukogu kõrval. Mitmed liidu elus tähtsad otsused, mida siiamaani on teinud ainult nõukogu, peab nüüd heaks kiitma ka parlament. Euroopa õigusakte võtab vastu üldsust esindav koda ja liikmesriike esindav koda. Parlamendi heakskiit on reeglina nõutav ka rahvusvaheliste lepingute puhul. 5. Millised muudatused sätestas Nice'i leping Euroopa Liidu juhtimises. 1. Häälte arvestamine nõukogus Kohe valitsustevahelise konverentsi algusest peale oli selge, et mis tahes muule kokkuleppele jõudmise võti on nõukogus tulevikus kasutatava kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi olemus. Valitsustevaheline konverents valis esimese võimaluse ja otsustas, et igale liikmesriigile antud häälte arvu muudetakse alates 1. jaanuarist 2005. Lepingule lisatud deklaratsioonis sätestati ka liidu ühine seisukoht ühinemisläbirääkimiste käigus taotlejariikidele antavate häälte arvu
OECD- majandusorganisatsioon, 1961, et stimuleerida majanduslikku arengut, liikmed suure sissetulekuga riigid. OSCE-(Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon)- 1975 asutati NATO ja Nõukogude bloki poolt, 55 liiget, püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Viimasel laienemisel liitusid: 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros, 2007
Rahaühik: euro Kuula ametlikke ELi keeli: kreeka, inglise Eesti ja Küprose majandussuhed Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud. Eesti ja Küprose majanduskoostööks on peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne areng. 31.10-01.11.2005 toimus Nikosias Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse majandus-, teadus-, tehnika- ja tööstuskoostöö kokkuleppe alusel moodustatud Eesti-Küprose valitsustevahelise komisjoni esimene istung. Läbirääkimiste käigus keskenduti mõlema riigi majandusalaste edusammude analüüsimisele ja uute koostöövõimaluste leidmisele, samuti vahetati palju vastastikku huvitavat informatsiooni. Küproslased on huvitatud Eesti e- valitsusest ja merendusest. Aasta Eksport Import 2000 32,5 6,0 2001 15,3 10,6 2002 44,5 12,5 2003 151,3 12,9 2004 92,9 29,7 2005 40,6 54,5
See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille Euroopa Ülemkogu (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39- korruseline marmorist ja klaasist Sekretariaadi hoone. 1952 valmisid ka konverentside ja Peaassamblee hooned.ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza, New York, NY 10017, USA. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires.
harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saastainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas oma panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Inimtegevuse tagajärgedel on tänapäeval üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas kliimamuutused. Globaalne ilmastik on juba muutumas ning ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnagul on viimase 50 aasta jooksul toimunud kliimasoojenemine suurest inimtegevuse tagajärjel. Temperatuuritaseme muutused võivad avaldada ülisuurt mõju nii looduslikele ökosüsteemidele kui inimühiskonnale. Tänaseks me teame kliimamuutustest juba piisavalt palju, et hakata tegutsema, mida rutem me tegutseme seda väiksemat kahju kannavad tulevased põlvkonnad. Näiteks Norra tegeleb aktiivselt
turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. - 1992 Maastrichti leping: Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). - 2009 Lissaboni leping Eesti liitus 2004. Euroopa Nõukogu: Kuulub 47 liikmesliiki Euroopast ja Aasiast. 1949. a loodi 10 riigi poolt. Valdkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Peakorter Strassbourgis (Prantsusmaal). OSCE – Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon: Saab alguse Helsingi nõupidamisel 1975. a, 1994. a muutus
Kuritegevuse preventsioon tagatakse liikmesriikide politsei- ja tolliasutuste ning muude pädevate ametiasutuste tiheda koostööga (nt Europol või Eurojust). Ette on nähtud ka liikmesriikide kohtute koostöö ning vajadusel ka kriminaalõiguse normide ühtlustamine. Riikideülene Valitsustevahelised ERISUS 4: Euroopa Liit on arenenud tunduvalt kaugemale rahvusvaheliste organisatsioonide traditsioonilisest valitsustevahelise koostöö vormist, hõlmates oma struktuuris ja tegutsemistavades rahvusülesuse elemente. Kas Euroopa integratsioon on olnud liikmesriikide valitsuste poolt kontrollitud protsess või rahvusüleste institutsioonide poolt kujundatud poliitikate tulem? See küsimus on olnud kesksel kohal debattides integratsiooni ja EL-i olemuse üle. Euroopa Liidus on alates integratsiooni algusest eksisteerinud paralleelselt mõlemad integratsioonitüübid.
kaitse. Euroopa Liidu konfliktide ennetamine ja kriiside reguleerimine toimub humanitaar- ja päästeoperatsioonide, rahuvalveoperatsioonide, kriiside ennetamise ja tõkestamise kaudu. Euroopa kollektiivse sõjalise kaitse eest jääb vastutama NATO. Seega on Euroopa Liidul ja NATO-l üksteist täiendavad ülesanded. NATO on struktuur, mille kaudu liikmed teostavad oma julgeolekualaseid eesmärke. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. Allikas: http://www.eesti.ee/est/riik/valissuhted_ja_valislepingud/ Välissuhted Välissuhtlemine Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks.
tsitrusviljad . Eesti ja Küprose majandussuhed · Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud. Eesti ja Küprose majanduskoostööks on peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne areng. · 31.10-01.11.2005 toimus Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse majandus-, teadus-, tehnika- ja tööstuskoostöö kokkuleppe alusel moodustatud Eesti- Küprose valitsustevahelise komisjoni esimene istung. Läbirääkimiste käigus keskenduti mõlema riigi majandusalaste edusammude analüüsimisele ja uute koostöövõimaluste leidmisele, samuti vahetati palju vastastikku huvitavat informatsiooni. Kahepoolsete suhete lepinguline baas · Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 12.12.96); · Rahva tervise ja arstiteadusliku koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.98); · Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 11.06.98);
tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta. • Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid. • Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Herman van Rompuy. • Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded: • kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 5. Euroopa Kohus • Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. • Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu liikmeks Uno Lõhmus. 6. Euroopa Kontrollikoda • Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida, et ELi rahalisi vahendeid
Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel
....................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................. 9 12. Kasutatud kirjandus................................................ 10 Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa,
Selleks ajaks oli valminud 39-korruseline marmorist ja klaasist Sekretariaadi hoone. 1952 valmisid ka konverentside ja Peaassamblee hooned. ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza, New York, NY 10017, USA. 4 PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO lähtub põhimõttest, et iga liikmesriigi julgeolek sõltub kõigi liikmete julgeolekust. Seega on NATO asutajaliikmed kohustatud üksteist kaitsma sõjalise agressiooni korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. 1949. aasta 4
detsembril 2004 lõpetas rekordtasemel 1,3668. 2005. aasta jooksul jäi euro detsembris seisma tasemel 1,18, olles nii allpool stardipunktist. 2006. aastal tõusis euro 2. jaanuaril tasemele 1,1813 ning 5. juunil tasemele 1,2958. Aasta lõpus jõudis euro rekordtasemele ületades 1,30 ning on seal püsinud siiani. Kokkuvõte Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
kaitse arendamisele ja säilitamisele ning püüdis jagu saada Euroopat lõhestavatest poliitilistest probleemidest. Praegu on NATO põhihuviks edendada Euroopa stabiilsust, mille nimel tehakse koostööd ja töötatakse välja meetodeid ühiseks kriiside lahendamiseks ja rahuvalveks. OTSUSTE TEGEMINE NATOs langetatakse otsuseid konsensuse alusel pärast liikmesriikide omavahelisi diskussioone ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsustevahelise assotsiatsioonina pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused. Veelgi enam - NATO saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne.
o Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. Seondub eelkõige piiriülese keskkonnasaastusega Oluline näiteks jäätmete riikidevahelise veo puhul Tegelikkuses tihtipeale raskesti kasutatav (mitmed keskkonnaohtlikud tegevused tuleks üldse keelata) 48. Keskkonnadumping · Tootmiskulusid alandatakse keskkonna arvelt. II JA III SAMMAS VALITSUSTEVAHELINE KOOSTÖÖ 49. Valitsustevahelise koostöö (endised II ja III samba poliitikad) olemus ja sisu, loomine (mis lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused · II sammas: o Ühine välis- ja julgeolekupoliitika o Eesmärgid: Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO,
seksivad meestega (MSM), transseksuaalid, puuetega inimesed, vanuses 50 ja vanemad, kellel on HI-viirus (UNAIDS Gap Report 2014). Piiriülene koostöö sotsiaaltöö võrdlevate uuringute läbiviimisel ja kohaliku parima praktika edastamisel. Rahvusvaheline piiriülene koostöö tänases sotsiaaltöö praktikas on seotud eelkõige immigrantide ja pagulastega ning AIDS-i haigete toetamisega. See rahvusvaheline sotsiaaltöö on paljuski seotud riikide- ja valitsustevahelise tööga ning organisatsioonidega, sh punane Rist ja UNICEF. Ülesandeks on töötada koos muutustega kasutades sotsiaaltöö meetodeid, teooriaid jne, sest ka rahvusvahelise sotsiaaltöö valdkonnas toimub pidev praktika ja teooria vaheline diskussioon, koostöö ja areng (Medar 2008) Partnerluse loomine IFSW tunnistab, et partnerlus - globaalsete, riiklike ja kohalike organisatsioonidega on oluline, et võidelda epideemiaga. IFSW peab oluliseks: Toetada diskrimineerimisvastast poliitikat
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
üleviimine nõrgema keskkonnaregulatsiooniga a) tööhõivet; maadesse, enamasti arengumaadesse. b) tööõigust ja töötingimusi; Keskonna vallas tähendab, et tootmiskulusid c) põhi- ja täienduskutseõpet; alandatakse keskkonna arvelt. d) sotsiaalkindlustust; e) tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimist; 108. Valitsustevahelise koostöö (endised II ja III f) tööhügieeni; samba poliitikad) olemus ja sisu, loomine (mis g) ühinemisõigust ning tööandjate ja töötajate vahelisi lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused. kollektiivläbirääkimisi Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse 104. Sotsiaalne dumping (mõiste) välis- ja julgeolekupoliitika vallas
· Talveund magavad siil, nahkhiirlased, lagrits, kasetriibik · Taliuinak- kergem puhkeseisund, kehatemp. ei lange eriti · Taliuinakuks on karu, kährik, mäger · Taimede assimilatsioon sõltub temperatuurist. · Meie taimede aktiivse elutegevuse alampiir on +5kraadi. · Aasta see osa , mil ööpäevane keskmine temp. Ületab +5 ,mis on termiline kasvuperiood. Mis meid ootab? · 2.02.2007 avalikustati Pariisis valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) dokument, tähtsaim sellest. 1. Inimtegevuse tõttu atmosfääri paisatud nn kasvuhoonegaasid on väga tõenäoliselt süüdi selles, et maakera kliima on soojenenud. 2. Maapinna lähedase õhukihi temp. Peaks tõustma 2,4-6,4 kraadi võrra , tõenäoliselt 1,7-2,9 kraadi. 3. Merepind võib sajandiga kerkida halvimal juhul 60cm võrra, keskmiselt 38cm ümber. 4
" Ka väljaspool USA-d tugevneb surve tänu murele murdepunktide pärast. Novembris kogunevad Keenia pealinnas Nairobis ÜRO kliimamuutuse raamkonventsioonile Kyoto protokolli emalepingule allakirjutanud. Neid asuvad ründama valitsusvälised organisatsioonid, kes kutsuvad üles tõsisematele tegudele emissioonide vastu pärast protokolli praeguste tingimuste aegumist aastal 2012. Üks mitteametlike vestluste teemasid saab kokkusaamisel olema valitsustevahelise kliimamuutuste komisjoni neljas hindamisraport, mis peaks valmima järgmisel aastal. Aruande tööversioon viitab, et murdepunktide ja positiivse tagasiside ideed mängivad selles väikest rolli. Tõenäoliselt prognoosib see aastaks 2100 keskmist üleilmset soojenemist kolme kraadi võrra. Kuigi mõni hoiatab tagasisideefekti ja murdepunktide peatse saabumise ületähtsustamise eest, nõustub enamik kliimateadlasi, et kliima võib muutuda järsku, mitte tasapisi
Amsterdami lepinguga muudeti Euroopa Liidu lepingu artiklite tähistused (A-S) numbrilisteks. Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga muudeti nimetus Euroopa Majandusühendus Euroopa Ühenduseks. Lepinguga loodi ka liikmesriikide valitsuste vahelised uued koostöövormid, näiteks kaitsepoliitika ning justiits-ja siseasjade valdkonnas. Lisades valitsustevahelise koostöö olemasolevasse ühenduse süsteemi, loodi Maastrichti lepinguga uus struktuur, mille kolm sammast hõlmavad nii poliitika- kui majandusvaldkondi. See ongi Euroopa Liit (EL). Ühtne Euroopa akt Ühtne Euroopa akt allkirjastati Luxembourgis ja Haagis ning see jõustus 1. juulil 1987. Aktiga viidi sisse siseturu lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Liitmisleping Liitmisleping allkirjastati 8. aprillil 1965 Brüsselis ning see jõustus 1. juulil 1967. Sellega
– Euroopa Keskpank (EKP). Delors'i aruande põhjal otsustas Madridi Euroopa Ülemkogu alustada 1989. aastal majandus- ja rahaliidu esimest etappi: kapitali liikumise täielikku liberaliseerimist 1. juuliks 1990. Strasbourgis 1989. aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu nõudis valitsustevahelist konverentsi, kus tehtaks kindlaks, kuidas tuleks majandus- ja rahaliidu saavutamiseks aluslepingut muuta. Valitsustevahelise konverentsi töö tulemusel valmis Euroopa Liidu leping, mis võeti liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt ametlikult vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul ning allkirjastati 7. veebruaril 1992. Maastrichti lepinguga nähakse ette majandus- ja rahaliidu loomine kolmes etapis. Esimene etapp: (1. juuli 1990 – 31. detsember 1993) kapitali vaba liikumine liikmesriikide vahel. Teine etapp: (1. jaanuar 1994 – 31
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille Euroopa Ülemkogu (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
kvaliteedi ja võrreldavuse parandamiseks; - tagab koostööraamistiku, nt seminaride, kohtumiste korraldamiseks, toetab piirkonna riike; - teeb koostööd teiste rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonidega, millised tegutsevad metsandussektoris. ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) poolt asutatud ÜRO Valitsustevaheline Metsanduspaneel (IPF – Intergovernmental Panel on Forests) Valitsustevahelise metsafoorum (IFF- – Intergovernmental Panel on Forests) ja ÜRO Metsandusfoorum (UN Forum on Forests (UNFF). UNFF-i peamised ülesanded olid: - hõlbustada metsandusalaste kokkulepete rakendamist ning ühise arusaama kujundamist metsade säästvast majandamisest; - tagada areng ja dialoogi jätkumine valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, vahel; - suurendada koostööd ning poliitika ja programmide kooskõlastamist;
Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeeled on inglise,prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
poolt. Seisab el õigusnormide rakendamise eest. Esindab eu liitu rahvusvahelistes organisatsioonides. Halbad eu eelarvet. Euroopa Ülemkogu, EL riigipeade või valitsusjuhtide kohtumine-vähemalt 4 korda aastas. Tehakse põhimõttelised otsused EL ühise poliitika kohta, näiteks laienemine. Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded – ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Euroopa Kohus. EUROOPA KOHUS • Ainuõigus EL seadusandlike aktide tõlgendamiseks, • Euroopa Kohtu seisukoht on liikmesriikidele kohustuslik. • EL kodanik võib pöörduda kohtusse sundimaks oma riiki täitma EL seadusandlusest tulenevaid kohustusi • Enamasti saavad kohtuasjad alguse Euroopa Komisjonilt, kuuluvad 25 kohtunikku
Seisab el õigusnormide rakendamise eest. Esindab eu liitu rahvusvahelistes organisatsioonides. Halbad eu eelarvet. Euroopa Ülemkogu, EL riigipeade või valitsusjuhtide kohtumine-vähemalt 4 korda aastas. Tehakse põhimõttelised otsused EL ühise poliitika kohta, näiteks laienemine. Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded – ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Euroopa Kohus. EUROOPA KOHUS • Ainuõigus EL seadusandlike aktide tõlgendamiseks, • Euroopa Kohtu seisukoht on liikmesriikidele kohustuslik. • EL kodanik võib pöörduda kohtusse sundimaks oma riiki täitma EL seadusandlusest tulenevaid kohustusi • Enamasti saavad kohtuasjad alguse Euroopa Komisjonilt, kuuluvad 25 kohtunikku Euroopa Inimõiguste Kohus) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis
kuid 1996. aastal tõsteti aastaste kohtumiste arv minimaalselt neljani. Perioodil 2008-2014 on seda miinimumi tublisti ületatud, keskmiselt on peetud seitse kohtumist aastas. 2002. aastal fikseeriti ülemkogu asukohana Brüssel. Mõningaid Euroopa Ülemkogu kohtumisi on peetud Euroopa Liidu ajaloo pöördepuntideks, näiteks: 1969 Haag- ühine välispoliitika ja Euroopa Majandusühenduse laienemine; 1974 Pariis- Euroopa Ülemkogu loomine; 1985 Milano- valitsustevahelise konverentsi moodusatmine, mis viis Ühtne Euroopa Aktini; 1991 Maastricht- kokkuleppe Maastrichti lepingu osas; 1992 Edinburgh- Strasbourg´i säilitamine Euroopa Parlamendi asukohana 1993 Kopenhaagen- kohtumise tulemusel jõuti Kopenhaageni Kriteeriumiteni; 1997 Amsterdam- kokkuleppe Amsterdami lepingu osas; 1998 Brüssel- osa liikmesriikide otsustas üle minna eurole; 6
liikide kohta soovivad inimesed rohkem infot saada. Uurimustöö kirjutamisel uurisin teemakohast kirjandust ning kasutasin interneti kodulehekülgi, koostasin ka küsimustiku, et saada ülevaadet inimeste teadlikkusest alternatiivenergia kohta. 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut. Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogu (IPCC) andmeil aitab alternatiivse energia kasutamine aeglustada globaalset soojenemist. (Vikipeedia A 22.03.2013) Elektrituruseadus sätestab § 57 taastuvad energiaallikad. Seaduse mõistes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügigaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. (Energiaturuseadus § 57) Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada
tulema. Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. Globaalset lepet pooldavad eelkõige väikese mõjuga saareriigid, kellele see on ellujäämise küsimuseks. 1990. aastal jagunes kasvuhoonegaaside "tootmine" järgmiselt: arenenud riigid 46%, N Liit ja Ida- Euroopa 23%, arengumaad 20% ja Hiina 11%. Vastavalt valitsustevahelise ekspertkomisjoni IPCC (Intergovernmental Panel for Climate Change) uurimusele tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni edasise suurenemise vältimiseks teiste gaaside kõrval CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra vähendada. Selle nõude täitmise puhul jõutaks aga alles situatsioonini, kus kahjulike ainete kontsentratsioon stabiliseeruks praegusel tasemel. Et kontsentratsioon tegelikult vähenema hakkaks, oleks vaja veelgi suuremat emissioonide kärpimist
annaabi.ee 
