Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresidentaalne Rahvas valib presidendi ja ka parlamenid.
Prantsusmaa eeskujul. Ent uued demokraatiad olid siiski nõrgad ning varisesid kokku. Üheks demokraatia kokkuvarimise põhjuseks oligi sõjajärgsete inimeste pahameel. Pärast 30-ndate aastate majanduslikke raskuseid kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse. Hakati taas uskuma, et diktatuuri taastamine võiks olukorda parandada. Arvati, et üks kindlakäeline valitseja suudaks ära teha rohkem, kui mitu nõrka ja veel rohkem nõrgemaid valitsustegelasi. Nii hakkaski diktatuur 30-ndate lõpul valitsema pea igas Euroopa riigis. Halb külg selle juures oli aga see, et inimesed ei osanud või ei tahtnud ette näha, et diktaatorid üritavad riikidevahelisi tülisid taas lahendada sõjajõuga, mis viib uue maailmasõjani. Olen eluaeg imestanud sõdade üle miks ja kelle jaoks neid peetakse. Kas tõesti on jupike maad nii tähtis, et tappa tuhandeid inimesi? Ajalugu järgides tundub, et see tõesti nii on.
annaabi.ee 
