kongressil hukka. Lõpus muutus matslikuks, eiras haritlasi. Saadeti pensionile erinevalt teistest. Breznevi ajastu · Kvaliteet madal · Loodusvarade müük · Inimesed ei viitsi tööd teha Uusstalinism (ilma repressioonideta): · Ideoloogiline surve · Tsensuur · Stagnatsioon mitte miski enam ei arene · Müüb naftat ja gaasi, selle eest ostab süüa ja tarbekaupu · Kasvas korruptsioon ja suurenes isikukultus Gerontokraatia valitsustegelased olid kõik väga vanad ning seega ka väga halva tervisega. Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov, Tsernenko. Juunikommunistid N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad, kolhooside teke) Vägivallapoliitika ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud
siis lasi ühe revolvri tühjaks- 3 kuuli mööda, 2 kuuli abikaasale- suri kohapeal ja üks FF südamesse, suri teel haiglasse. A-U ultimaatum- alguses peale atentaati ei juhtunud midagi, kuid siis 25.07. esitas A-U ultimaatumi. Nõudis Serbialt 5 punkti täitmist: 1) lõpetada igasugune A-U vastane propaganda 2) Kõik salaorg keelata, liikmed vangi 3) Haridussüst ümber korrald, kõik A-U vaenulik ära korjata 4) kõrvaldada kõik valitsustegelased, kes olid A-U vaenulikud 5) seoses atentaatiga lasta Serbiasse A-U sõjaväe politsei ja regulaararmee- selle punktiga ei nõustutud. Vastus anti A-U 25.07. õhtul. 28.07. kuulutas A-U Serbiale sõja. Algas I Ms. Sõjakuulutused (kes kellele)- Venes segadus kuna olid Serbia toet, kuulutasid üldmob ja siis jälle katkestasid, sest Sm oli vastu jne, Nikolai II oli vilets. Juhiks hakkas kindralstaabi juht. 01.08 kuulutas Sm- Venele sõja kuna Venel ei olnud üldmob
riigistamine kaasa eelkõige kindla poliitilise suundumise. 1937. sai valmi 197 meetri pikkune Türi saatejaam, mis oli Baltikumi kõrgeim. 1.3. Saatekava 1927. moodustati Ringhäälingu Eeskava Järelvalve komitee, hiljem nimetati see ümber saatekavakomiteeks. Eesmärk kokku panna RH saatekava. RH esindus esitas saateplaani, mille komitee läbi vaatas. Komiteesse kuulus algselt kolm, hiljem ligi 10 inimest (valitsustegelased, ajakirjanikud, kultruuitegelased). 1931. aastaks oli abonente 15 000, saatepäeva pikkus 5,5 tundi. Sõnaliste saadete populaarsus oli tingitud nende uudsusest, oluline osa andekatel tegijatel ja avalikel raadioõhtutel kuulajate osavõtul. Zanriline areng seotud suuresti Felix Moorig, kes tuli 1927. teatrist raadiosse: oli nii teadustaja, reporter, kuuldemängude lavastaja kui ka lastetundide korraldaja. 1927
annaabi.ee 
