Eesmärkidena on sõnastatud – valitsuse ja ühiskonna vaheline partnerlus, osalusdemokraatiaga eelarve areng, läbipaistvus, ühiskonna ja valitsuse vahelise dialoogi edendamine ja regenereerimisprojektide arendus. Headest eesmärkidest hoolimata ei ole elanikkond seda programmi hästi vastu võtnud. Põhjuseks programmi segasus, arusaadamatus. 1990ndate algusest on Tšiilis läbi viidud mitmed laiahaardelised reformid. Eesmärkideks on olnud valitsusstruktuuride detsentraliseerimine, valitsusfunktsioonide ülekandmine kolmandale sektorile, osalusdemokraatia parandamine, avalike institutsioonide moderniseerimine, läbipaistvama valitsuse saavutamiseks on moderniseeritud valimiste õiguslikku raamistikku (poliitilise kampaania kulutuste kontroll ja läbipaistvus). Tšiili on võtnud eesmärgiks lahendada ka pensionite rahastamise probleem. Uue süsteemi järgi on igal töölisel individuaalne pensionikonto, millel investeeritud raha ongi tulevikus
Organisatsiooni väärtused Professionaalsed väärtused (haridus, eelistused) Personaalsed väärtused (isiklik heaolu) Ideoloogilised väärtused (riigi roll oleks suurem/väiksem jne) Pilet 10. Geograafiline võimu jagunemine (unitaarriik, füderaalriik, konföderatsioon) Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funksioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitsserida. 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid,
eluvaldkondadesse nagu kultuur, moraal, majandus ja religioon, tegeletakse käitumise ja 15 16 isegi ideede ettekirjutamisega. Kõik organisatsioonid on allutatud riigile Näit: ambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja 1 teine riik mida enam ei ole. GEOGRAAFILINE VÕIMU JAGUNEMINE Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne
riik teeb teistest paremini. Kui riik aga üritab kõike reguleerida, muutub ta liialt bürokraatlikuks. Subsidiaarsuse printsiip – iga ülesannet peab täitma väikseim ning madalaim üksus, mis on suuteline seda lahendama. Tänu sellele, et otsustamine viiakse võimalikult madalale, kasvab funktsiooni täitmise efektiivsus (suureneb paindlikkus, väheneb ajakulu). Riigi tüübid Geograafiline võimu jagunemine Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne.
annaabi.ee 
