Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberjaotamises maksude ning tulusiirete abil. Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti eraturg ei toimi või siis kujuneks nõudmisepakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste leevendamise näol läbi stabilistsioonipoliitika, aga ka majandustegevuse üldise õigusliku
Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberjaotamises maksude ning tulusiirete abil. Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti eraturg ei toimi või siis kujuneks nõudmisepakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste
Hinne 4.9 MS.0142: E-seminar 07-
Õppeaine Mikro- ja makroökonoomika valikvastustega tests Moodle keskkonnas. Test on sooritatud maksimumpunktidele.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3
miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha. Hoolimata Eesti väiksemast majanduskasvust võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oskas Eesti 2015. aastal kulusid paremini kontrolli all hoida. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori eelarvepositsioon oli 2,4%
Kaie Kerem Tallinna Tehnikaülikool Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks.
renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutused ei lähe arvesse, sest lisandväärtust luuakse ainult erasektoris c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame a. SKP suuruse per capita b
kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot
Kui riigi majanduses on tõusufaas, siis imporditakse rohkem ning seetõttu ulatub mõju ka teiste riikide majandusse. Välismõju on seda suurem, mida tihedam on riikide omavaheline kaubandus. Kui kahes euroala 1 riigis on langusfaas ehk retsessioon, siis ilmselt võivad mõlemad riigid soovida kasutada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Taoline ekspansiivne ehk laiendav fiskaalpoliitika suurendab valitsussektori laenamist või vähendab sääste. Kui valitsus on suurim laenaja, siis võib see viia intressimäära üles ehk tegemist on erainvesteeringute väljatõrjumisega. Kõrge intressimäär (,,kallis raha") vähendab investeeringuid, mis baseeruvad laenurahadel. 7. Ühe riigi valitsussektori suur laenamine on märk fiskaalsest distsiplineerimatusest ning see võib endaga kaasa tuua probleeme. Kui ________________________ usuvad, et ühe riigi
Kokkuvõte Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja
valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel ning tekkivad lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu. Valitsussektori eelarve sisaldab keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste eelarveid. Keskvalitsuse eelarve koosneb riigi, riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse eelarvetest. 4 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL
Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa. Välisinvesteeringuid soosinud tegurid: · Kapitali ja kaupade vaba liikumine · Fikseeritud vahetuskurss · Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv · Suurriikide omavahelised suhted
kriteeriumid. Sellepärast otsustatakse kriteeriumide täitmine ja vahetuskurss just sellises järjekorras. Millised on tingimused euro kasutuselevõtmiseks? Euro kasutuselevõtmiseks peab Eesti vastama Euroopa Liidu Maastrichti lepingus määratud tingimustele. Nende tingimuste eesmärgiks on tagada tasakaalustatud majandusareng rahaliidus. Maastrichti kriteeriumid hindavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust: Riigi rahandus. Aastane valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus
aastatel 2001-2011(2) Protsentides 15,0 14,8% 14,5 14,0 13,8% 13,5 13,2% 13,0 12,5 12,3% 12,0 12,0% 11,5 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Toote- ja impordimaksude tase vaatlusperioodil võrdlusena kogu valitsussektori tasemega Tuhandetes eurodes 6200000 5 889 621 5200000 4200000 3200000 Valitsussektori kogutulud 2200000 1953944 1200000 757 959 237 377
aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst (Sisemajanduse koguprodukt), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad vastavalt prognoosile kõik valistsussektori tasandid eelarve puudujäägiga. (Riigieelarve seadus 2008- 2011 Riigieelarve.fin.ee)
Seega , inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest kui suur on inimese sissetulek ja millised on tarbimisharjumused ja võimalused. Mõne majanduse heaolu võib inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal teise oma väheneda. Näiteks võin tuua pangalaenu, mille tagasimaksmine väheneb inflatsiooni võrra , säästud kaotavad aga oma väärtuse. Riigil on oma roll mõjutamaks inflatsiooni suurust järgides Maastrichti kriteeriumeid. Riigi rahandus, valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi
aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud kasvutrendid veel taastunud, siiski säilisid ootused majanduskasvu taastumiseks aasta viimastel kuudel.
Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti Valdkonnad 1. mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse 2. kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule? 2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018. aastal kõige enam Eesti majanduslikku arengut? Mõtle eelmisele aastale ja hinda miks just need valdkonnad majanduskasvu pidurdasid? põllumajandus, metsandus ja kalandus, sest oli põud 3
2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks. Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõtte järgimise; liberaalne kaubanduspoliitika. Majandustingimused Konkurents; Keskkond; Inimeste jõukus; Töötus; Tööjõud; Hind. Majandustingimuste prognoosimine Kuidas keskkond mõjutab ettevõtete poolt rakendatavaid ärimudeleid? Kus, millal ja kuidas teenitakse edaspidi kasumit? Kuidas see mõjutab ja muudab ettevõtte suhteid oma peamiste sidusrühmadega töötajate ja äripartneritega? Majanduse tsüklilisus
FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Peetakse majanduse mõjutamise kõige olulisemaks instrumendiks Eesmärgid Vähendada tööpuudust Majanduse arengu toetamine Valitsussektori kulutuste vähendamine Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks ja järelvalveks. Elemendid Peamised vahendid fiskaalpoliitika ellu viimiseks on maksud ja laekunud rahade kulutamise viis. Maksustamisega saab soodustada ettevõtluse arengut ning
· SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu ja defitsiidi vähenemisel peaks toimima vastupidine protsess. Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne
Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias enamasti mingit soovitavat seisundit, mis vastab mudelis paika pandud tingimustele. Kui mingi hüvise turg on tasakaalus, siis saavad seda osta kõik soovijad, kes seda valitseva turuhinna korral endale vajalikuks peavad. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemis on välja toodud ainult kaks majandussubjekti. Nendeks on majapidamised ja ettevõtted (esialgu jätame valitsussektori kõrvale). Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest. Edasi me eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatakse ära, säästmist seega ei toimu. Kolmandaks me eeldame, et tegemist on suletud majandusega, st. välismajandustegevust (eksporti- importi) ei toimu. Säästud (S) on osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:35 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 11:04 Time taken 8 days 3 hours Marks 7/7 Grade 10 out of 10 ( 95 %) Question 1 Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik nantseerida kas Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 laenates raha kodumaalt emiteerides raha laenates raha välismaalt suurendades maksukoormust Question 2 Tugeva majanduslanguse "raviks" oleks sobivaim vahend Complete Select one or more:
seisvate rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium. ·Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks kehtestab rahandusminister üldeeskirja, mis lähtub Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditest. · Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande ning avaliku sektori ja valitsussektori koondaruande vastavalt seaduse nõuetele. Muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused ·Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena vastava valla või linna eelarve täitmise aruannet. ·Eesti Pank ei ole kohustatud koostama rahavoogude aruannet. ·Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. Tänan kuulamast!
nähtud terve rida erinevusi. Riigieelarve eelnõu saab algatada ainult Vabariigi Valitsus. Eelarvepositsiooni reeglid (RES § 6) 1. Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et see oleks riigieelarve seaduse § 15 (makromajandus- ja rahandusprognoos) nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis. 2) Kui eelmiste eelarveaastate jooksul on tekkinud struktuurne ülejääk, võib riigieelarve koostada ka selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on puudujäägis kumulatiivse struktuurse ülejäägi ulatuses, kui mitte rohkm kui 0.5% sisemajanduse koguproduktist aastas. 3. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis.
63. Vertikaalne pika perioodi AS kõver vastab klassikalise dihhotoomia põhimõtetele, kuna väljundi ehk kogutoodangu loomulik (naturaalne) määr ei sõltu: raha pakkumisest 64. Pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS on: vertikaalne Teema 8 Tunnikontroll 2018a. 65. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub .... vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 66. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=150+0,75(Y-T), plaanitud investeeringud on 300 ühikut, valitsussektori kulutused on 500 ja maksud T on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 3500 ühikut 67. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=100+0,6(Y–T), plaanitud investeeringud on 100 ühikut, valitsuskulutused on 100 ja maksud T on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 600 ühikut 68
plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik- õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja
HP valdkonnad: sise-, välis-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeerium. Lisandunud valdkonnad: Sise- ja rahandusministeeriumi laiendused: majandus, põllumajandus, (keskkond), energia, tööstus, ruumiline planeerimine, transport, tervis jne. Kirikult ülevõetud funktsioonid: sotsiaal- ja hariduspoliitika Uued valdkonnad: (keskkond), kultuur, sport, turism, teadus, jne. Valitsussektori kasvu mõjud Pidev ja igapäevane mõju tavakodanikule Riik kui tööandja ja ostja Suurem võimalus vastuolulisteks poliitikateks Poliitikate kujundamine on keerulisem, ajamahukam ja kallim Küsimus poliitikavõimekuses Poliitikaprotsess: astmeline mudel e. protsessiteooria I • 1. Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine • 2
tagajärjel. Eurosüsteem: Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitstafinantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist.[1] Eurosüsteem on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist, millesse kuuluvad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidekeskpangad Maastrichti kriteeriumid: • Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega • Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena • Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem
- vastuvõtmine Eelarve projekti koostamine - eelarve täitmine - muutmine - aruande koostamine - kinnitamise protsess Rahapoliitika peaeesmärk Saavutada hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele. Hinnastabiilsuse saavutamine Maastrichti kriteeriumid - riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKP-st või lähenema sellele mõõduka kiirusega. - Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi eiro suhtes stabiilsena - Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
nõukogu Liikmena täidab Eesti talle antud kohustusi, maksab liikmemaksu, omab esindajat, osaleb ettevõtmistes, otsustusprotsessides, saab ettenähtud materiaalseid hüvesid, õigusi, rahvusvahelise tunnustuse, on pildil, tagab turvalisuse. Kopenhaageni kriteeriumid- EL ühinemise tingimused. (dem., IÕ, turumaj., seadusandlus) Maastrichti kriteeriumid- Eurole ülemineku tingimused (madal inflatsioonimäär, kroon ei tohi olla viimase 2 aasta jooksul devalveeritud, valitsussektori eelarve defitsiit alla 3% SKP- st, valitsussektori võlakoormus alla 60% SKP-st) Schengeni ruum- viisavaba ruum. Eesti ühines dets. 2007 eurotsoon- riigid, kus on kesutusel euro Lissaboni leping- Dokument, millega tõhustatakse EL tegevust, tugevdatakse rahvusvahelist mõju, suurendatakse europarlamendi rolli, tõhustatakse kodanikualgatust, soovitakse enam selluda globaalprobleemide lahendamisse kliimamuutus, julgeolek, jätkusuutlikkus
Minu arvates peab selline kontroll olemas olemas, sest siis saavad kõik kindlad olla, et eelarvest peetakse kinni ning sellest ei vaadata mööda. Sest kui keegi seda ei kontrolliks, siis võiksid riigid võimalusel teha oma eelarves muudatusi, mis pikemas perspektiivis võivad riigile kahjulikud olla. Eelarvepoliitilised otsused on Eestis jätkusuutlikud, otsuste tegemisel on mõeldud pikemas perspektiivis ette, arvestavad erinevaid poliitilisi valdkondi ja muude valitsussektori tasandite tegevust ning käsitlevad ühtselt kõiki rahastamisallikaid. Eelarvepoliitilise jätkusuutlikuse kohta võib tuua näite pensionide kohta, tulenevalt sellest et pensioniiga kasvab võib pensionide ja keskmise palga suhe halveneda, mis tõttu võib pensionisüsteem vajada tulevikus lisaotsuseid. See näide näitab, et juba pikemas perspektiivis mõeldakse selle peale, kuidas ajapikku võivad pensionid muutuda ja mis on selle tagajärjeks ning mida saaks teha, et asja parandada
Maastrichti lähenemiskriteeriumid Mida mõõdetakse? Kuidas mõõdetase? Lähenemiskriteeriumid? Hinnastabiilsus Tarbijahindade inflatsioonimäära Kolme kõige paremaid tulemusi ühtlustamine. saavutava liikmesriigi määrast mitte üle 1,5 protsendipunkti. Riigi rahanduse Valitsussektori eelarvepuudujääk Kontrollväärtus ei ületa 3%. usaldusväärsus protsentides SKPst. Riigi rahanduse Valitsussektori võlg protsentides Kontrollväärtus ei ületa 60%. usaldusväärus SKPst. Lähenemise püsikindlus Pikaajaline intressimäär. Kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi
Wagner ei suutnud oma analüüsi tulemusi teaduslikult põhjendada, kuid eeldas, et on olemas inimvajaduste hierarhia, kus esikohal on toit, kehakate ja eluase kui esmased vajadused. Esmastele vajadustele järgnevaid vajadusi nimetas ta kultuurivajadusteks, millele sissetulekute kasvades hakatakse kulutama rohkem. Ta väidab, et kui reaalne sissetulek inimese kohta kasvab, kulutavad nad rahvuslikust produktist rohkem valitsussektori kaudu, makstes ühtlasi ka rohkem makse. Empiirika ei ole seda väidet tõestanud. Valitsuskulud on küll kasvanud, kuid on riigiti väga erinevad. 3. Mida väidab esimene heaoluteoreem e heaolu põhiteoreem? Selgita joonise abil selle sisu. Heaolu põhiteoreem väidab, et täiusliku konkurentsi tingimustes korraldab turg ressursside efektiivse jaotuse. See on niisugune jaotus, mida pole võimalik ümber korraldada nii, et kellegi olukord paraneks, ilma et kellegi olukord samal ajal halveneks
Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav ,,Euro kasutuselevõtu aruanne" ( juuli 2009). Maastrichti kriteeriumid jagunevad: riigi rahandus, vahetuskurss, hinnastabiilsus, intressimäärad õiguslik lähenemine. Riigi rahanduse puhul on oluline, et valitussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst ja valitsussektori võlg peab olemas väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Eesti Panga aruandest ( juuli 2009, 9-10) selgub, et kui aastatel 2002-2007 oli Eesti valitussektori eelarve olulises ülejäägis ( ulatudes keskmiselt 2-3 protsendini) ja tänu sellele on ka meie riigivõlg Euroopa Liidu ( EL) väikseim ( hetkel alla 4% SKPst ), siis alates aastast 2008 on olukord drastiliselt muutunud on tekkinud eelarve puudujääk. Kui eelmine aasta oli
pool tõi kaasa välisnõudluse vähenemise tulenevalt kasvutempo aeglustumisest uutel turgudel. Keskpikas perspektiivis oodatakse mõõdukat majanduskasvu, umbes 1%-2% aastas. Saksamaa majandus mängib vaga suurt rolli kõikides EL riikides. RAHANDUSPOLIITIKA Saksamaa rahanduspoliitika kõige oluliseim eesmärk aastate jooksul on olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Saksamaa majandus finants- ja majanduskriisi negatiivsetele mõjudele vastu, mistõttu kujunes 2009. ja 2010. aasta valitsussektori eelarve defitsiidiks vastavalt 3,2% ja 4,3%. Alates sellest ajast on riigieelarve olnud tasakaalus ning 2014. aastal jõuti 0,3% ülejäägini. Vaatamata pagulaskriisile jõuti 2015. aastal 0,7 protsendilise eelarve ülejäägini. Saksamaa sotsiaaldemokraatlik valitsus seisab peale finants- ja majanduskriisi ülesande ees lõpetada kriisiaegsete majandust stimuleerivate meetmete kasutamine, tagades samaaegselt
konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning riigieelarve täitmise aruandest, mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori kohaselt riigieelarves toodud ulatuses. Riigi majandusaasta koondaruandes avaldatakse: 1) täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta; 2) täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse otsuse eelnõu riigi majandusaasta konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavooline ülejääk on siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne.
Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond MAKROÖKONOOMIKA Kodutöö Pärnu 2017 Kodutöö aluseks on sarnaselt esimesele kodutööle võetud reaalselt mitteeksisteeriv ettevõte Puitmeister OÜ. 1. Milline on kogunõudluse vähenemise spetsiifiline mõju teie ettevõttele? Põhjendage. Kuna Puitmeister OÜ näitel on tegu eraettevõttega, mis tegeleb puitmööbli tootmise ja müügiga, siis ei mõjuta ettevõtte käivet kogunõudluse aspektidest valitsussektori kulutused. Ettevõtet mõjutab investeeringute mahu muutumine ja tarbijate eelistuste muutumine. Kuna ettevõte toodab vaid männi-ja tammepuidust mööblit, võib tarbijate muu puidu eelistamine ettevõtte käibele otsest kahjumit tekitada. 2. Milline on Eestis kehtiva valuuta sisemaise väärtuse languse spetsiifiline mõju teie ettevõttele? Põhjendage. Kui tekib inflatsioon, siis väheneb euro ostuvõime ja seega tõuseb ka hinnatase. Kui
Riigieelarve 2014 Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 €
Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: emiteerides raha suurendades maksukoormust laenates raha kodumaalt laenates raha välismaalt Tagasiside Eelarve puudujäägi finantseerimiseks on võimalik kasutada kõiki vahendeid, mis eelarvesse raha juurde toovad. Iseasi, kas kõik need vahendid alati majanduslikus mõttes otstarbekad on. Õige vastus on: emiteerides raha, suurendades maksukoormust, laenates raha kodumaalt, laenates raha välismaalt. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika...
situatsioonile on Eestis võimalik euro kasutusele võtta. Selleks, et Eesti saaks kasutusele võtta Euroopa ühisraha, peab ta vastama Maastrichti kriteeriumitele. Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks saamiseks ja euroalaga liitumiseks peavad ühisraha mittekasutavad Euroopa Liidu liikmesriigid osalema eelnevalt vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ja viima oma majandusnäitajad vastavusse Maastrichti kriteeriumitega. Kriteeriumid, mis on Eesti poolt täidetud, on seesugused : valitsussektori eelarve on püsinud tasakaalulähedane , Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga võttes kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna. Krooni kurss on seega olnud tolle perioodi jooksul stabiilne. Kuid probleeme võib tekkida kiire majamduskasvu ja hinnatasemete ühtlustumise tingimustes võib mureks osutuda vaid hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine. Väikse riigivõla ja hea eelarvepositsiooni põhjal on Euroopa Komisjon avaldanud arvamust, et Eestil ei tohiks olla probleeme
sellise graafikujoone tõus on 0-i ja 1-e vahel Plaanitud kogukulutused (PE) on tarbimiskulutuste (C), plaanitud investeerimiskulutuste ( I ) ja avaliku sektori kulutuste (G) summa. PE = C + I + G. C = C (Y − T ) 29. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub …….………… vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 30. Kui Keynesi risti mudelis avaliku sektori kulutused kasvavad 250 ühikut, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 31. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T), siis avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 5.0 avaliku sektori multiplikaator=1/1-MPC. Отсюда 1/1-0,8=5 32. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning maksud kasvavad ühe rahaühiku
väga kiiresti, siis on mõistlik raha võimalikult kiirest ära kasutada, et vähendada reaalväärtuse langusest tingitud ostuvõime kaotust. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla Vali üks või enam: tootmiskulude tõus reaalsissetulekute väheneminne nafta hinna tõus maailmaturul valitsussektori kulutuste järsk kasv üleujutus, põud vm looduskatastroof Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika.
See tähendab ka seda, et tootmisvõimaluste raja tõus tootjatele on võrdne samakasulikkusjoone tõusuga tarbijatele: tootjad toodavad kasumi maksimeerimiseks tingimusel, kus MRT=p1/p2 ja tarbijad tarbivad koguse, mille puhul MRS=p1/p2. Nagu näha, siis need võrduvad ja nii ühendabki tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse. ----------------------- 3 23.Milles seisneb avaliku sektori (kitsamalt valitsussektori) erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest? Avaliku sektori erinevus eraettevõttest ja kodumajapidamistest seisneb selles, et see on indiviidide ühine ühiskondlik asi. Sel pole mingit ühte õiget olemise ja toimimise moodust, vaid see kujutab endast erinevate huvide koostoimel tekkivad dünaamilist seisundit. 24.Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile? Avaliku sektori ökonoomika erineb
Question 8 Suur Depressioon on dateeritud aastatega Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 1929 - 1933 1928 - 1931 1929 - 1931 1939 - 1945 Question 9 Kogupakkumise komponentideks võib lugeda eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsussektori kulutused ning ekspordi-impordi vahe. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 10 Stag atsiooni võib määratleda kui Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 SKP lõhe suurenemist kõrge in atsioonitaseme ja majanduslanguse samaaegset esinemist
Ootamatuks in atsiooniks loetakse niisugust in atsiooni, mida ei osatud ette näha. In atsioon tähendab raha ostuvõime vähenemist, seega raha reaalväärtuse vähenemist. Question 9 Nõudlusin atsiooni põhjuseks võib olla Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 üleujutus, põud vm looduskatastroof tootmiskulude tõus valitsussektori kulutuste järsk kasv reaalsissetulekute väheneminne nafta hinna tõus maailmaturul Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Question
Millest eelarve koosneb: Valitsuse tulud/osakaal Üksikisiku tulumaks – 5% Ettevõtte tulumaks - < 5% Käibemaks - ~30% Aktsiisimaks - ~16% Muud maksud ja trahvid - ~4% Sotsiaalmaks - >40% Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused! NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus
Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mida kokkuvõttes saab kujutada kogunõudluse kõvera nihkega paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid:
annaabi.ee 
