Keskkool. Eluloost jätkates Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli Johannes Semper ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950. aastal heideti ta välja Kirjanike Liidust ja NLKP-st süüdistatuna kosmopolitismis ja kodanlikus natsionalismis. Ta õigused taastati aastal 1955, pärast seda jätkas ta aktiivselt osalemist ühiskondlikus elus, olles mitmes ametis Kirjanike Liidus ja valitsusorganites. 1955 ilmus romaan ”Punased nelgid”, mis valgustab 1940. aasta sündmusi okupatsioonvõimude poolt kanoniseeritud ajalookäsitluse järgi. Sama võib nentida ta näidendite ”Aja käsk” (1946), ”Murrang” (1949) ja ”Inimesed risttuultes” (1960) kohta. Johannes Semper jätkas luule kirjutamist ka hiljem, kaasajal tsiteeriti sageli värsse kogust ”Kuidas elaksid?” (1958).
kellel õnnestus teadmisi lausa ülikoolini omandada ja sealt saada kodukooliõpetaja haridus (diplom) (Mihkla 1965: 74). 1.1.1. Naise roll ühiskonnas 19. saj. keskpaiku oli naise ühiskondlik roll praktiliselt olematu. Juhtival positsioonil kõigis ühiskonnavaldkondades olid enamjaolt mehed. Oli kujuteldamatu tänapäeval nii endastmõistetav olukord, et naistearsti, õpetaja või pastorina astuks üles naine, rääkimata osalusest poliitikas või valitsusorganites. Seda on ilmekalt kirjeldanud oma kogemuste põhjal Kaija Maria Junkkri, teoses ,,Naine, nagu sa oled'' (1997: 40). 6 1.1.2. Naine ja mees Naise ja mehe suhteid iseloomustamaks sobiks lause : naine on kael, mis keerab mehe pead. See tähendas seda, et otsustusõigus kuulus vääramatult mehele ning naisel oli õigus vaid püüda neid otsuseid mõjutada ning nõu anda.
annaabi.ee 
