Pealinna enda käes hoidmiseks kasutati juhuslikke sõdureid, kes parasjagu Tallinnas viibisid ja mitmel pool võimu enda kätte haarama hakkasid. 20.septembril heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp, mis tekitas suurt vaimustust, aga mida Saksa väejuhatus mässuks pidas. Mitmes linnaosas puhkesid tulevahetused, pärast mida otsustas 21.septembril valitsus Eestist lahkuda, et võidelda iseseisvuse eest eksiilis. Pärastlõunal lahkus ka enamik valitsusliikmeid Tallinnast peale peaministri ja tema lähimate kaastööliste.Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning järgmisel hommikul saabusid ka Vene tankid. Valitsuse Rootsi pääsemise mõte kukkus läbi ning enamik ministreid arreteeriti ning saadeti vangilaagrisse, sõjaväe ülemjuhataja Maide hukati. Seekordne iseseisvuse taastamine kukkus läbi, kuna eestlased ei olnud läbi töödanud kindlamat
Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu valitsusliikmeid kelleski ja sellest tekkis skandaal. Alati uute asjadega mingi probleem nagu näiteks kas on istekohti vähe või midagi muud sellist.
*suvel ründas Punaarmee Eestit ning lõid sakslased tagasi Taasiseseisvumiskatse Veebr 44 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, suvel Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed; EVR esimeed Otto Tief. Kõik jõudsid ühisele seisukohale, õige momendi ootamine. 18.09 Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse (Tief) ja sõjaväe (Maide). Üritati vabariiki taastada, kuid Saksa nägi seda mässuna. 21.09 teatati oma kavatsustest välismaailmale, samal ajal lahkus enamik valitsusliikmeid Tallinnast. Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning sisenesid Vene tankid. Enamik ministreid saadeti vangilaagritesse. Sõjakaotused *hukkus 280 000 inimest *hävis täielikult Narva, suured purustused Tallinnas, Tartus *sadamad hävitatud, raud- ja maanteed purustatud *langes NL võimu alla peaaegu pooleks sajandiks
moodustati vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Mõlemad liikumised otsustasid teha koostööd. Jüri Uluots pidi võtma oma õlule presidendi kohused. Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti Otto Tief ja kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale: oodati vaid õiget aega iseseisvuse välja kuulutamiseks. Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama: 20.sept heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Tekkis äge tulevahetus. Lahkus enamik valitsusliikmeid, Nõukogude pommitajad ründasid Tallinna, tulistati alla sinimustvalgelipp Pika Hermanni tornis. Eesti langed peaaegu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.
Uluots ametisse Eesti vabariigi valitsuse, mille eesotsas seisis Otto Tief ja millesse kuulus veel 10 ministrit. Püüti organiseerida pealinna kaitset, kasutades soomepoisse ja Johan Pitka poolt organiseeritavat relvaüksust. Kavatsus ebaõnnestus jõudude vähesuse ja sakslaste jätkuva Tallinnas viibimise tõttu. Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp, ent enamat ei suudetud. 21. septembri õhtul lahkus valitsus pealinnast, lootes Läänemaalt Rootsi pääseda. Tegelikkuses langes enamik valitsusliikmeid NSV Liidu julgeolekuorganite kätte. Raskelt haigel Jüri Uluotsal läks korda jõuda Stockholmi, kus ta vähem kui aasta pärast suri. 22. septembri hommikul sisenesid Punaarmee tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Eesti mandriosa langes kiirelt NSV Liidu kätte, pikema pausita vallutati ka Hiiumaa, Muhu ja suurem osa Saaremaast, kuid Sõrve poolsaare kindlustatud positsioonidele jäädi toppama. Lahingud Sõrves omandasid ägeda ja ohvriterohke iseloomu
annaabi.ee 
