· Sotsialistlikud erakonnad: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (V) · Vähemusrahvuslaste erakonnad (sakslased, venelased) Suurim valimisedu enamasti PMK ja sotsialiste, ülejäänud vähem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, moodustai koalitsioonivalitsused tavaliselt nelja-viie erakonnaga. Erakondade vahel olid pinged, mis viisid koalitsiooni lagunemiseni, valitsuse tagasiastumise ja valitsuskriisini. Valitsuse keskmine eluiga oli 11 kuud. Poliitiline ebastabiilsus. Erakonnad lootsid koalitsioonis saada soodsat positsiooni ning unustati riigi üldhuvid. Majanduselu Maareform, mille aluseks oli 10.10.1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Enamus võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35 000 uut asundustalu. Paljud alustasid täiesti tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele
Oma esindatust suurendasid Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühimitused. Erankondade paljusus tähendas seda, et ükski partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt kolm, aga enamasti neli või viis erakonda. Koalitsioonileppe sõlmimisel tehti ajutisi kompromisse, mis mõne aja möödudes viisid omavaheliste lahkhelideni ja valitsuskriisini. 4 Välispoliitika Eesti tuleviku küsimus kerkis rahvusvahelisele areenile 1918.a alguses seoses Saksa okupatsiooniohu kasvamisega ja eestlaste iseseisvumispüüetega. Olles huvitatud Saksamaa kiirest purustamisest, suhtus Antant Eesti taotlustesse heatahtlikult ning 1918.a mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto.
Võimuharud on autonoomsed Kiirem otsustusprotsess Rahvas tunneb, et on kaasatud pol. ellu (rohkem valimisi) Võimuharud võivad töötada üksteise vastu Võimuharud on seotus, võimude Valitsuse ja parlamendi poliitika vastuolus. lahusus väiksem Valitsuse ja parlamendi tüli võib viia valitsuskriisini. 3. PRESIDENDI ROLL PRESIDENTAALSES JA PARL AMENTAARSES RIIGIS a)Presidentaalses- President on TV juht. Juhib administratsiooni b) Parlamentaarses- Ta on esindusfunktsiooniga. Peab kõnesid, annab autasusid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud. 4. EESTI VABARIIGI PRESIDENDI ÜLESANDED, TINGIMUSED KANDIDEERIMISEL JA AMETISSEASTUMISEL ÜLESANDED PS § 78. VABARIIGI PRESIDENT: 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendas seda, et ükski partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3, aga enamasti 4 või 5 erakonda. Koalitsioonileppe sõlmimisel tehti ajutisi kompromisse, mis mõne aja möödudes viisid omavaheliste lahkhelideni ja valitsuskriisini. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11 kuud. Kümnendik alguse suurimaks probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus. Sellega olid seotud 1)Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid, kes suhtusid eitavalt kõikidesse iseseisvunud väikerahvastesse; 2)baltisaksa parunid, kes igatsesid tagasi endisi privileege ja majanduslikku ülemvõimu; 3)kommunistid, kelle selja taga seisid Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus
annaabi.ee 
