Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult
Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.Kolmas Reich (193345) Pikemalt artiklis Kolmas Riik 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri
kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Sparta Liiga, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik kompartei. Mitmed parteid lõid parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast ebaedukaid valitsuskabinette nägi president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu.
natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik nõukogude vabariik. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. 3.7 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta
presidentaalsete süsteemide puhul üleüldiselt raskendatud ega võimalda riike selgelt eristada. Küll aga võib öelda, et USAs on kohati Westminsteri mudelit peetud väga asjalikuks. Nimelt väljendas kunagine president Woodrow Wilson oma kirjutistes kord arvamust, et ehk võiks ka Ühendriigid kaaluda Briti-laadse parlamentaarse valitsemise ülevõtmist (Lijphart, 2009, lk. 26). Ameerika Ühendriikide põhiseaduses ei ole otseselt valitsuskabinette ette nähtud, kuid traditsiooniliselt koosneb kabinet tähtsamate ministeeriumite juhtidest ning teistest presidendi poolt määratud ametnikest, keda on kokku 15 (Gitelson jt, 1996, lk. 245). Kuna põhiseaduses kabineti moodustamist käsitlevat punkti ei leidu, määrab kabineti liikmed president ning need peab kinnitama Senat (Wilson, 1998, p. 334). Kabineti liikmete ametikoht on üldjuhul püsiv kogu presidendi valitsusaja, kuid siiski võib president töölt
annaabi.ee 
