Prantsusmaa riiklik korraldus: Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks.
9. mail 1919 võttis esimese peaministrina üle Otto August Strandman . 1919. aasta suvel oli Päts vastu võitlusele Balti Saksa Landeswehri vastu , kuid kui ta oli opositsioonis, otsustas valitsus alustada Landeswehri sõda , mis lõppes Eesti-Läti võitu. Pärast sõja lõppu 2. veebruaril 1920 võttis enamiku vasakpoolse põhiseaduskogu vastu radikaalse maareformi seaduse ja esimese põhiseaduse , mis tõi kaasa väga proportsionaalse parlamendi, lühikesed valitsuskabinetid ning eraldi ja stabiilse riigipea. Demokraatlik vabariik 1919. aasta septembris moodustas Päts uue poliitilise partei, agraar-konservatiivse põllumajandustootjate assamblee , mis põhines riigi rahvaliidul. 1920. aasta valimistel võitis partei 100-liikmelisel Riigikogul 21 kohta ja 25. jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922 Konstantin Päts oli riigi vanem ja juhtis esimest põhiseaduslikku valitsuskabinetit. Tegemist