Nõukogu tegevus: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb Ülemkogu kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974.aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992.aastal Maastrichti lepinguga. 2009.aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.
Mida on vaja EL-i astumiseks? - Tugev majandus - Oma seadusandlus - Sõltumatu kohtusüsteem Nimeta EL võimuorganid ja iseloomusta ühte Ülemnõukogu, Ministrite nõukogu, Euroopa neist. Komisjon Ülemnõukogu koosneb valitsusjuhtidest või riigipeadest. Kogunetakse vähemalt kaks korda aastas. Ülesandeks on üldiste suunade kavandamine. Kes esindavad Eestis EL parlamendis? Ivari Padar, Indrek Tarand, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne Kelam, Siiri
POOLT 5A VALITUD ESINDUSORGAN,OMAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU); EUROOPA KOMISJON(RAHVUSÜLENE EL-I TÄIDESAATEV ORGAN,MILLE ON LIIKMESRIIKIDE ETTEPANELKUL KINNITANUD EUROOPA PARLAMENT); EL NÕUKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KUS LIIKMESRIIKE ESINDAVAD VALDKONNA MINISTRID,JAGAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU PARLAMENDIGA); EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE RIIGIPEADEST VÕI VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU PRESIDENDIST,MÄÄRAB PEAMISED ARENGUSUUNAD JA PRIORITEEDID,SEADUSANDLIKKU VÕIMU POLE); EUROOPA KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA
ühiseid huvisid Euroopas. Komisjonil on president ning volinikud. Igale volinikule on määratud kindel vastutusvaldkond. Iga riik määrab voliniku(d) ise. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjon esindab ühendust välisasjades ja peab rahvusvahelisi läbirääkimisi. Komisjon kontrollib asutamislepingu täitmist ja ühenduse institutsioonide teatud otsuseid. Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika
Osalesid peamiselt rahandusministrid.
From
..................................................................................29 11. Kokkuvõte...................................................................................30 12. Kasutatud kirjandus.....................................................................31 2 1.Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009. aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.
prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · Kes on ülemkogu liikmed? · Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. · Kui tihti tuleb ülemkogu kokku? · Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel.
Rooma leping- rahvusvaheline leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus. Lepingu algne nimetus oli Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, kuid Maastrichti lepinguga kustutati sõna "majandus-" ning muudetud redaktsioonis on seega lepingu nimi "Euroopa Ühenduse asutamisleping." Lepingu sõlmisid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 2. ELi põhiinstitutsioonid ja nende tegutsemise põhimõtted: Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon. Euroopa Nõukogu asutati 1949.a ning tema üheks olulisemaks
Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku
säilitamine, rahvusvahelise üksteisemõistmise ja koostöö edendamine, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamine ja tugevdamine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. ELi eesmärk on tagada ka, et maailmas olulised majandusjõudude ja piirkondlike rühmade suhted põhineksid ühisel huvil ja kasul. Välispoliitika küsimustes on Euroopa Liidus lõplik otsustusõigus Euroopa Ülemkogul, mis koosneb ELi riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Enamiku välis- ja julgeolekupoliitika alaste otsuste puhul on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut. (Europa, Välis- ja julgeolekupoliitika) 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus Euroopa Liidu majandus on üks maailma avatumaid ja suurim ühtne turg. Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest ning EL seisab ka maailmakaubanduse liberaliseerimise eest
· 1986 ühtse Euroopa akt ühisturg · 1992 Maastrichti leping EL · 1997 Amsterdami leping dem&sots valdkonna lisandumine 8 9. mai 1957 Rooma Lepingud · Euroopa Majandusühenduse asutamisleping Majandusühendus, mis põhineb EL neljal vabadusel; · Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euroatom) asutamisleping Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Ülemkogu · Koosneb valitsusjuhtidest + EL Komisjoni president + EL Parlamendi president · Käib koos vähemalt 2x aastas · Ülesanded: Poliitiliste programmide algataja Min. Nõuk.s lahenduseta jäänud küsimuste klaarija EL välis ja julgeolekupoliitika arutelu Euroopa Liidu peamised institutsioonid Ministrite Nõukogu · seadusandlik · 27 liiget (vastava valdkonna ministrid) · Välisministrid arutavad välis ja EL SISEpoliitikat
Nimeta mõned EL-i välistegevuse alla kuuluvad valdkonnad. Kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust; toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist; edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi. 78. Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded, koosseis. Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest (28st riigist) koos ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendiga . Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana ei võta vastu EL-i õigusakte. Määrab nõukogu erikoosseisud, esitab parlamendile komisjoni presidendi kandidaadi. 79. Mida kujutab endast eelotsusemenetlus?
- Kehtis maailmas mõnikümmend aastat tagasi 181. Külmaks sõjaks nimetatakse: - USA ja NSVL-i vastauseisu - Igasugust konflikti, mis ei muutu otseseks sõjategevuseks ehk kuumaks sõjaks 182. Wallersteini maailmasüsteemi mudeli osadeks on: - Tuum - Perifeeria - Poolperifeeria 183. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni: - Euroopa Parlament - Euroopa Liidu Nõukogu 184. Euroopa Liidu Nõukogu koosneb - EL liikmesriikide valitsusjuhtidest 185. Rahvusvaheline reziim tähendab: Riikidevaheliste lepingute stabiilset korrastatud eluvaldkonda 186. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad: - Surveabinõu e repressaal - Vastuabinõu e retorsioon - Sõda 187. Umanitaarne interventsioon - Rahuvalvurite riiki saatmine korra tagamiseks ja sõja ära hoidmiseks - Sekkumine teise riigi siseasjadesse ÜRO mandaadiga
lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel. ● Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju. ● Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul).’ Euroopa Ülemkogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest, Euroopa Komisjoni presidendist ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast Euroopa Liidu Nõukogu: ● Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele. ● Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat ● Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele ● Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel
10. Protsessi, mille käigus vähenevad geograafilised piirangud inimtegevusele ning riikide siseelu mõjutavad üha olulisemal määral sellega seotud riigid (nt riigid, millest on tulnud olulisel määral immigrante, riigid, mis on antud riiki investeerinud vms), nimetatakse hargimaistumiseks. 11. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 12. Euroopa Liidu Nõukogu koosneb EL liikmesriikide valitsusjuhtidest. 13. Rahvusvaheline reziim tähendab riikidevahliste lepingutega stabiilselt korrastatud eluvaldkonda. 14. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad surveabinõu e repressaal; vastuabinõu e retorsioon; sõda. 15. Mis on humanitaarne interventsioon? -Rahuvalvurite riiki saatmine korra tagamiseks ja sõja ära hoidmiseks; sekkumine teise riigi siseasjadesse ÜRO mandaadiga.
kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis. · Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu
Strasbourgis Väär c. Luksemburgis Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 7: Euroopa Liidu Nõukogu Question 1 EL riikide delegatsioonide juhid osalevad Vali üks vastus. a. Nii COREPER I kui COREPER II koosseisudes Väär b. COREOER II koosseisus Õige c. COREPER I koosseisus Väär Question 2 Kellest koosneb Euroopa Liidu Nõukogu? Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhtidest Väär b. Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatidest Väär c. Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest Õige Question 3 Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad? Vali üks vastus. a. Saksamaa ja Prantsusmaa Väär b. Portugal ja Sloveenia Väär c. Tsehhi ja Rootsi Õige Question 4 Kuidas jagunevad hääled EL Nõukogus? Vali üks vastus. a. Proportsionaalselt riigi rahva arvule Õige b. Igal riigil on 1 hääl Väär c
kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. • Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis. • Liidul on järgmised institutsioonid: Euroopa Parlament; Euroopa Ülemkogu; nõukogu; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Kohus; Euroopa Keskpank; kontrollikoda. • Ülemkogu ei toimi seadusandjana. • Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. • Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. 16 • Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel. • Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid.
e. kokkuvarisenud riigid (failed states) 10. Protsessi, mille käigus vähenevad geograafilised piirangud inimtegevusele ning riikide siseelu mõjut a. üleilmastumiseks b. hargmaistumiseks c. glokaliseerumiseks d. globaliseerumiseks 11. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni a. Euroopa Parlament b. Euroopa Liidu Nõukogu c. Euroopa Komisjon d. Euroopa Liidu president 12. Euroopa Liidu Nõukogu koosneb a. volinikest b. EL liikmesriikide ministritest c. EL liikmesriikide valitsusjuhtidest d. nõunikest 13. Rahvusvaheline reziim tähendab: a. riikidevaheliste lepingutega stabiilselt korrastatud eluvaldkonda, b. demokraatia muutumist ülemailmseks valitsemistüübiks, c. eritingimustega vanglat terroristidele (nagu Guantanamo). 14. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad: a. surveabinõu e repressaal, b. vastuabinõu e retorsioon, c. mõjutamisabinõu e impressaal. d. sõda 15. Mis on humanitaarne interventsioon a
rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Komisjonid 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded Parlamendi komisjone on 20. Komisjonid koosnevad 2476 parlamendiliikmest Euroopa Ülemkogu (European Council) koosneb ning igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest ning Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu Euroopa Komisjoni presidendist (EL leping art. 4). poliitilist koosseisu. Ülemkogu on EL. Parlamendi komisjonid kogunevad Brüsselis üks või · Tõuke ja suuniste andmine liidu tegevusele kaks korda kuus ja nende arutelud on avalikud. erinevates valdkondades, k
Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid, võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise.Kohtutakse 4x aastas
kahte osa kujundama juba niiviisi, et tänaseks ollakse harjunud EL-i Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu käsitlema kui kahte iseseisvat EL-i põhiinstitutsiooni. Järgnevalt vaatlemegi neid kahte institutsiooni eraldi võetuna. Euroopa Ülemkogu -------------------------- Brüsseli tööpraktikas kutsutakse Euroopa Ülemkogu ka ,,Tippkohtumiseks", sest vastavalt talle omistatud statuudile koosneb Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist, keda abistavad reeglina välisministrid ja üks Euroopa komisjoni asepresidentidest. Euroopa Ülemkogu on vähemalt 2 korda aastas toimuv liikmesriikide tippjuhtide kohtumine, mis sai alguse juba 1974. aastal. Ametliku staatuse sai Ülemkogu siiski alles Ühtse Euroopa Lepinguga 1986. aastal, mille kohaselt aga Euroopa Ülemkogu pole tüüpiline EL-i institutsioon lepingute tähenduses. Tema
liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. · § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. · § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist." 85. EL organid. EL tähtsamad institutsioonid peale Lissaboni lepingut: 1. Euroopa Ülemkogu (European Council) · Mitteametlikult nimetatakse ka ELi tippkohtumiseks · ÜK koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ÜK eesistuja ja komisjoni presidendiga. ÜK töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja · ÜK annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määrab kindlaks selle poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · ÜK käib koos vähemalt 2 korda poole aasta jooksul. 2. Euroopa Ülemkogu · Ülemkogu valmistatakse ette ministrite nõukogu tasandil (EL Nõukogu).
aastaks. 1995 - ELiga liitusid Soome, Rootis, Austria. Liitumis läbirääkimisi on alsutatud Eesti, Ungari, Tsehhoslovakkia, Küprose, Sloveenia ja Poolaga. Liitumiseks on avaldused esitanid Tügi, Läti, Leedu ja Malta, kuid viimane on avalduse hiljem tagasi võtnud. 9 Mai - Euroopa päev. 82 10.1.3 JUHTORGANID Euroopa Liidu Nõukogu - koosneb liikmesriikide riigipeadest/valitsusjuhtidest ja välisministritest. Koos käib kaks korda aastas. Iga kuue kuu tagant vahetud eesistuja riik. Seal arutatakse majanduse ja poliitilise integratsiooni küsimusi ning ka ELi rolli maailmas. Ministrite Nõukogu - koosneb riikide valitsuste esindajatest. Eesistuja vahetub iga kuue kuu tagant tähestikulises järjekorras. See on seadusandlik organ. Võtab vastu olulisemad seadusandlikud otsused. Ministrite nõukogu juures on liikesriikide alaliste esindajatena suursaadikud.
vastuvõtmist jälgida neist kinnipidamist. MN saab seadusi vastu võtta vaid komisjoni eelnõudest lähtuvalt. Euroopa Liidu Kohus koosneb 16 kohtunikust, kes valitakse 6 aastaks, nende seast üks on president. Otsuste aluseks peavad olema EL lepingud. Kohus lahendab vaidlusi liikmesriikide, liidu ja üksikute liikmesriikide, üksikisikute või juriidiliste isikute ja liidu vahel. Euroopa Nõukogu või Euroopa Ülemkogu (ingl European Council) koosneb riigipeadest või valitsusjuhtidest koos oma välisministritega. Euroopa Nõukogus arutatakse majandusliku ja poliitilise integratsiooni põhiküsimusi. Otsuste tegemise protsess Euroopa Liidus on järgmine. EK algatab EL seaduste tegemise kas omal initsiatiivil, EP või MN nõudmisel. Komisjoni ettepanek läheb kaalumisele MN-sse ja esimesel lugemisel EP-sse, pärast seda teeb tulemustest kokkuvõtte MN, kes arvestab vajadusel vahepeal tehtud ettepanekuid. Seejärel arutab
annaabi.ee 
